Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hapupiimakaste" - 5 õppematerjali

Kastmed
7
doc

Kastmed

· Vinegrett ehk õli-äädikakaste Klassikaline : toiduõli, valge veiniäädikas, sinep, sool, jahvatatud pipar, suhkur. Valmistamine: kokku segamine ja õli juurde vahustamine. Enne kasutamist loksutada (väga ebapüsiv). · Maitseõlid ­ küüslauguõli, basiilikuõli, tilliõli, peterselliõli, ürdiõli jne. Piimatoodetest valmistatud kastmed Koorekaste (kohvikoor, vahukoor) Hapukoore kaste Hapupiimakaste Kohupiimakaste Muud kastmed Vürtsikastmed: salsa, concasse, chutney, relish, pesto, Püreekastmed: coulis (puuvilja, marja, köögivilja) 7

Toit → Kokandus
48 allalaadimist
Eesti kulinaaria ajalugu
4
doc

Eesti kulinaaria ajalugu

mis omakorda rõõsa või hapupiimaga vedelaks tehti. Jõukamates taludes segati paksupiima hulka koort või pandi kartulile võid otsa. Kartulit kasteti veel hapu või rõõsa piima sisse, kuhu maitse järgi oli soola lisatud. Kui oli, söödi kartulite kõrvale ka lihalõike. Kooritud pannikartuleid tehti harva, sest koorimisel läks osa kartulisisust kaduma. Kastmetest kõige tavalisem, lihtsam ja vanim oli silgusoolvesi ja soolane hapupiimakaste. Hapupiimale lisati koort ja sibulat. Kastmeks kasutati ka lihasoolvett. Soolvesi segati jahu, muna või värske ternespiimaga ja kuumutati läbi. Jahuna kasutati odrajahu. Sama kastet on täiustatud rasva või liharaasukeste juurdelisamisega. Väikesed lihatükid keedeti enne pajas pehmeks, siis lasti odrajahu sisse. Lihakastme kõrval püsis visalt silgukaste. Silgud pandi vähese vee, piima ja võiga ning sibulatega pannile, keedeti natuke ja lisati siis tublisti rõõska koort

Kategooriata →
13 allalaadimist
EESTI RAHVUSKÖÖGI OMAPÄRA
11
docx

EESTI RAHVUSKÖÖGI OMAPÄRA

lisandina. 19. saj. levinud kartul võeti küll algul rahva poolt umbusaldusega vastu, muutus aga üsna varsti asendamatuks toiduaineks. Taludes söödi kartuleid küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal. Kõrvale võeti soolasilku ja või kasteti kartul silgusoolavette. Kartuleid keedeti koorega, kooritud pannikartuleid tehti harva, sest koorimisel läks osa kartulisisust kaduma. Kastmetest: Kõige tavalisem, lihtsam ja vanim oli silgusoolvesi ja soolane hapupiimakaste. Hapupiimale lisati koort ja sibulat. Kasutati ka lihasoolvett. Soolvesi segati jahu, muna või värske ternespiimaga ja kuumutati läbi. Jahuna kasutati odrajahu. Sama kastet on täiustatud rasva või liharaasukeste juurdelisamisega. Joogiks: · Kali ehk taar. · Taaripätsid tehti kas odra- või rukkilinnastest. · Need kuivatati pruuniks, mistõttu ka taar oli üsna pruun vedelik. · Taarile lisati sageli kadakamarju.

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
31 allalaadimist
Eesti rahvusköök
4
doc

Eesti rahvusköök

seda kasteti kohupiima sisse, mis omakorda rõõsa või hapupiimaga vedelaks tehti. Jõukamates taludes segati paksupiima hulka koort või pandi kartulile võid otsa. Kartulit kasteti veel hapu või rõõsa piima sisse, kuhu maitse järgi oli soola lisatud. Kui oli, söödi kartulite kõrvale ka lihalõike. Kooritud pannikartuleid tehti harva, sest koorimisel läks osa kartulisisust kaduma. Kastmetest kõige tavalisem, lihtsam ja vanim oli silgusoolvesi ja soolane hapupiimakaste. Hapupiimale lisati koort ja sibulat. Kastmeks kasutati ka lihasoolvett. Soolvesi segati jahu, muna või värske ternespiimaga ja kuumutati läbi. Jahuna kasutati odrajahu. Sama kastet on täiustatud rasva või liharaasukeste juurdelisamisega. Väikesed lihatükid keedeti enne pajas pehmeks, siis lasti odrajahu sisse. Lihakastme kõrval püsis visalt silgukaste. Silgud pandi vähese vee, piima ja võiga ning sibulatega pannile, keedeti natuke ja lisati siis tublisti rõõska koort.

Toit → Kokandus
339 allalaadimist
Veinist
17
docx

Veinist

Võikaste. Tüüpilised kastmed kala ja köögiviljade juurde. Sobivad happelised valged veinid, mis taandavad rasvasust. Vürtsikad kastmed. Vältida tuleb happelisi ja tanniinseid veine, kuna vürtsid võimendavad neid omadusi ja suus tekib ,,põlemine". Veinid peaksid olema puuviljased. Ideaalsed on roséveinid. Magushapu kaste. Vein peaks olema puuviljane ja mitte väga happeline. Hästi sobib poolkuiv Alsace vein. Valge veini kaste. Valge happelisem vein. Külm majoneesi või hapupiimakaste. Vein peab olema happeline ja mitte puuviljane. Ideaalne ­ kuiv Riesling. 6. Lisandid. Kartul, riis, pasta. Tärkliserikkad toorained. Vein peab olema puuviljane ja mineraalne (Uus Maailma Sauvignon, CabernetSauvignon, Sangiovese). Rohelised taimed. Hapukad vähemineraalsed (mitte mõrud veinid), sobib ka värske rosé. Juurviljad. Magusa alatooniga. Vein peab olema puuviljase iseloomuga ja vaid nõrgalt happeline. Sobivad tammevaadis laagerdatud vanemad valged veinid. 7. Supid.

Toit → toiduainete sensoorse...
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun