Terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kasutavad kahjuritõrjeks. Nõgesekõrvetus ja sipelgahammustus. Metanaadid - soolad 2. 2-hüdroksüpropaanhape ehk piimhape Tekib lihastes suure koormusega töötamisel. Glükoosi mittetäieliku ainevahetuse saadus. Hapukurk, hapukapsas tekib vedelikus ja teeb hapuks. 3. Etaandihape ehk oblikhape ehk oksaalhape Hapuoblikad, jänesekapsas Oksalaadid - soolad 4. Etaanhape ehk äädikhape Igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Pole üldse mürgine. Kasutatakse tööstuses lahustina ning paljude keemiasaaduste valmistamiseks. Etanaadid - soolad 5. Sidrunhape 6. Pentaanhape ehk palderjanhape Kassid armastavad Valerjaat - soolad 7. Bensoehape Valge kristalne aine.
(osteporoos). Raseduse ja rinnaga toitmise ajal võib suureneda vajadus mineraalide ja vitamiinide järele. Päevas tuleb mitu korda süüa. Kui vähegi võimalik, siis süüa rahulikult. Süüa tuleks ~võrdseid portsjone. Liigsöömise vältimiseks on ka toidu maht oluline. Toidu mahtu aitab täiustada tomat, kurk, salat. Rasvu ei tohiks liialt kuumutada. Praadimisel võivad tekkida kaltserogeensed ained. Rabarberid ja hapuoblikad sisaldavad aineid, mis seovad kaltsiumi. Kanamune on soovitatav keeta või praadida. Vees seismisel laguneb osa vitamiine. C vitamiini sisaldus langeb. C vitamiini põhiallikas on kartul ja kapsas. Toidu valmistamisel on soovitatav vältida alumiiniumnõusid. Parim valmistamisviis on hautamine. Kiirel kaalulanguse korral organismi energiatarve väheneb. Kõige mõistlikum on kaalu langetada: 2 kaalu üks endale ja üks toidu kaalumiseks;
Rukkileivataignast alusel valmistati kanepipirukaid. Küpsetamisel tehti mõnel pool karjasele väike kanepipirukas. Kanepiseemnetest valmistatud toite peeti maitsvaks ja toitvaks. [] 12 Loodusest korjatud taimed olid toidus kõrvalisel kohal. Kevaditi pandi tangu- või jahuleeme sisse noori põldohaka võrseid või nõgeselehti, naadilehti, maltsa, põldosja, eospesadega võsusid või hapuoblikad. Lapsed sõid toorelt jänesekapsaid, hapuoblikaid, männi- ja kuusekasve, võililleõisi ning maiustasid lepa- ja kasemähiga. Marju söödi ka kohe kohapeal, ainult jõhvikaid jäeti ka talveks. Seeni korjati ja söödi palju. Seened kupatati, pigistati pressi all kuivaks ja soolati sisse. Seda sai süüa leiva kõrvale või lisada supile, pudrule. Lääne-Eestis seeni ei söödud. [] Kalatoidud Kuna kala rikneb kiiresti, siis hoiustati seda soolatult