kiirenenud lagunemisaeg. Seondumata patuliin väikse veeslahustuva molekulina imendub ja lammutub organismis kiiresti, eritub uriiniga, hüdrofoobsetes rakustruktuurides ei kumuleeru. 2.7 Mükotoksiinide detekteerimine Kõige kiirem, tundlikum ja suurima korratavusega on mükotoksiinide määramine immunoloogilisel meetodil. Kuigi mükotoksiinidel antigeenseid omdusi ei ole, tekivad need valgulise või polüpeptiidse hapteeniga konjugeerimisel, misjärel võib rakendada ELISA-meetodit. Toksiinid on kantitatiivselt määratavad nii söödast ja toiduainetest kui kehavedelikest ja kudedest. Mõningates riikides on müügil ka kommertsiaalsed ELISA komplektid teatud mükotoksiinide kiireks avastamiseks toidus või loomasöösas põllumajandusettevõttes kohapeal. Mükotoksiinide metabolismi tundmaõppimine on võimaldanud senisest tundlikumate biomarkerite välja töötamist,
järjestuste kaardistamiseks ning nende puudumise või olemasolu kinnitamiseks. Kasutatakse geenide positsioonide identifitseerimiseks, kromosomaalsete hälvete diagnoosimisel, tervete kromosoomide värvimisel, interfaasi kromosoomide analüüsimisel jne. Kromosomaalne sihtmärk-DNA denatureeritakse ning hübridiseeritakse märgistatud prooviga/sondiga, mis on samuti eelnevalt denatureeritud ja märgistatud fluorofoori või hapteeniga. Fluorestseeruvat 3 reportermolekuli on näha fluorestsentsmikroskoobiga ning saadakse infot teatud geneetilise aberratsiooni olemasolust või puudumisest. Plussid – saab uurida kromosomaalseid aberratsioone mittejagunevates rakkudes. On kõrge tundlikkuse ja spetsiifilisusega. Ulatusliku detekteerimisvõimega – saab mitmeid erinevaid teadaolevaid aberratsioone uurida.
immuunvastuse mehhanismidega, juhul kui eelnevalt on immuunvastus esile kutsutud. Hapteenid on väiksed molekulid, mis ei kutsu ise esile immuunvastust, välja arvatud juhul kui nad on seotud kandja- molekuliga. Hapteen-kandja kompleks: hapteen ja kandja on omavahel kovalentselt seotud, immunogeense osa moodustab kandja. Hapteen pole immunogeenne, küll aga antigeenne. Neil kompleksidel on antigeenseteks determinantideks kandja natiivsed epitoobid, kuid ka hapteeniga seostumisel tekkivad epitoobid. Antud kompleksis määrab kandja, kas immuunvastus on T-vahendatud või mitte. Toodetud antikehad reageerivad ka vaba hapteeniga (antigeenne omadus). Adjuvandid: suurendavad mittespetsiifiliselt antigeeni immunogeensust, nt maarjas (kaksiksulfaadi kristallhüdraat), alumiiniumhüdroksiid vaktsiinides. Kasutatakse eluta vaktsiinides, eriti nendes, mis
annaabi.ee 
