Tooraine Energeetika Tööjõud Tarbija Keskkonna nõuded Metallurgia uued suunad Vanametalli tähtsus kasvab nt. rauamaagi vajadus väheneb Kunstmaterjali kasutuselevõtt Uute metallide kasutuselevõtt (tantaal, plaatina metallid) Suured söebasseinid suletakse Hiiglaslikud metallurgia ettevõtted asenduvad väikeste tehastega Metallurgia mõju keskkonnale Metallide sulatamine põhjustab happesademeid Saastamisraadius kuni 500km Happevihmast kahjustunud mets Tsehhis Must metallurgia Tooraineks on rauamaak ja legeerivad metallid (nt. kroom, nikkel, mangaan) Alguses sai 15 saj. Euroopast I-sed kõrgahjud XIX saj.II pool Rauamaak (Fe maakoores 6%) Maagi rikastamine / esmane töötlemine toimub maardlates Suuremad varud Hiinas, Indias, Brasiilias LAV-is, Venemaal Enamik toodangust eksporditakse Terase tootmine Terase tooraine on rauamaak Korrosiooni kindluse ja tugevuse saamiseks lisatakse mangaani,
veeaur ja moodustuvad pilved. Kui sajab vihma, on vihmavesi happeline ning seda kutsutakse "happevihmaks".Happevihm on keskkonnale väga kahjulik. Maapinnal võivad mõned saasteained (nt ammoniaak, lämmastikoksiidid) reageerida maapinnas leiduva veega ja algab protsess, mida kutsutakse eutrofikatsiooniks. Happevihm Happevihmal on arvestatav mõju keskkonnale. - Järvede ja jõgede taimestikku ja elusloodust kahjustab vee üha kasvav happelisus, mis on põhjustatud happevihmast. Hapestumine on hävitanud kalavarusid tuhandetes Skandinaavia järvedes ja jõgedes. - Kui happevihm sajab metsaalusele, muudab see maapinna "koostist" - PH-taset. Puud saavad mulla happelisuse tõttu sealt vähem toitaineid ning see teeb metsad vastuvõtlikumaks põuale, haigustele ja putukate rünnakutele. - Vihmavesi jõuab põhjavette ja suurendab meie joogivee happelisust, mis võib olla ohtlik meie kõigi tervisele.
3. Süsivesinikest tekivad orgaanilised vabad radikaalid: O + R -> R°+ teised saadused O3 + RH -> R°+ ja/või teised saadused. 4. Ahelreaktsiooni arenemise, hargnemise ja katkemise reaktsioonid on väga erinevad, näiteks järgmised: NO + ROO° -> NO2 + ja/või teised saadused NO2 + R°-> saadused (näiteks PAN) 19. Happevihmade teke ning mõju keskkonnale. Kui sademetes esinevad tugevamad happed kui lahustunud CO2, võib rääkida happevihmast. Kuid tegemist on ka teiste happeliste sademetega uduga, lumega jt. Happevihma komponendid on põhiliselt HNO3 ja H2SO4, mis pärinevad happelistest gaasidest SO2-st ja NOx-st. Põhiküsimus on: millal nimetada vihma happeliseks ? Tavalise, puhta loodusliku vihma pH = 5,7 (CO2 lahustumise tõttu õhu niiskuses). Kui pH < 5,6, siis see tähendab juba inimtegevuse mõju vihmale. SO2 on vees rohkem lahustuv kui CO2. Happevihm võib tekkida otse HCl ning väävelhappe hägust
NO-ga, andes NO2: O3 + NO ->NO2 + O2 3. Süsivesinikest tekivad orgaanilised vabad radikaalid: O + R -> R°+ teised saadused O3 + RH -> R°+ ja/või teised saadused. 4. Ahelreaktsiooni arenemise, hargnemise ja katkemise reaktsioonid on väga erinevad, näiteks järgmised: NO + ROO° -> NO2 + ja/või teised saadused NO2 + R°-> saadused (näiteks PAN) 26. Happevihmade teke ning mõju keskkonnale. Kui sademetes esinevad tugevamad happed kui lahustunud CO2, võib rääkida happevihmast. Kuid tegemist on ka teiste happeliste sademetega uduga, lumega jt. Happevihma komponendid on põhiliselt HNO3 ja H2SO4, mis pärinevad happelistest gaasidest SO2-st ja NOx-st. Põhiküsimus on: millal nimetada vihma happeliseks ? Tavalise, puhta loodusliku vihma pH = 5,7 (CO2 lahustumise tõttu õhu niiskuses). Kui pH < 5,6, siis see tähendab juba inimtegevuse mõju vihmale. SO2 on vees rohkem lahustuv kui CO2. Happevihm võib tekkida otse HCl ning väävelhappe hägust
annaabi.ee 
