Aineklassid Mõisted: 1) Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik 2) Happed on liitained, mis koosnevad happevesinikust ja happeanioonist 3) Alused on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja hüdroksiidioonist 4) Soolad on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja happeanioonist 5) Leelised on vees lahustuvad tugevad alused 6) Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad happega moodustades soola ja H2O 7) Amfoteersed oksiidid on oksiidid, mis reageerivad nii happe kui alusega 8) Inertsed oksiidid on oksiidid, mis ei reageeri happe ega alusega
Keemia kokkuvõtva töö küsimused Hape- aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Samuti liitaine, mis koosneb happevesinikust ja happeanioonist). Tugevad happed on (HNO3, H2SO 4, HBR, HI, HCL). Alus aine, mis seob H+ (vesinikioone) ehk prootoneid. Aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone OH-. Alused on näiteks: (NaOH, LiOH jne). Leelis- vees hästilahustuv tugev alus (Ca(OH)2, KOH JNE) Üldjuhul Ia rühm kaltsiumist alla poole. Sool- kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe aniooonidest. Näiteks: ( ZnCl2, ZnSo4, NaCl jne)
mistõttu moodustub dipool b. Dipool osake, milles on kaks vastasmärgilist, kuid sama suurusega laengutsentrit. 62) ioonilised ained aine, milles osakesi seovad ioonilised sidemed. Nt soolad ja leelised 63) Oksiid elemendi põlemisel tekkiv ühend, mis koosneb kahest elemendist, kus üks on alati hapnik 64) Sool liitaine, mis koosneb metallikatioonist ja happeanioonist. 65) Hape liitaine mis koosneb happevesinikust ja happeanioonist. Annab lahusess Hioone ja reag. Alustega. (loovutab prootoneid) 66) happeline oksiid hapnikhappele vastav oksiid, mis reageerib alustega. Nt vääveldioksiid. 67) tugev hape hape, mis jaguneb vesilahuses täielikult ioonideks. 68) nõrk hape hape, mis jaguneb vesilahuses osaliselt ioonideks. Nt etaanhape, divesiniksulfiidhape. 69) Alus liitaine, mis koosneb metallikatioonist ja hüdroksiinist.
annaabi.ee 
