tulla. Suurem osa uuringuid on viinud teadlased järeldusele, et paljud mereloomad, nende seas meritähed, kannatavad, kui fossiilkütuste põletamisest õhku paiskunud süsihappegaas merevette jõuab, sest see aine teeb vee happelisemaks ja lagundab mereolendite kaltsiumkarbonaadist skelette ja kodasid. Kuid Briti Columbia Ülikooli teadlane Rebecca Gooding ja ta kolleegid vaatasid katseliselt järele, kuidas elab vee soojenemise ja happestumise üle meritäht Pisaster ochraceus. Selgus, et kuni 21 soojakraadini ning süsihappegaasi 780 miljondikosase kontsentratsioonini elasid need tähekesed täitsa hästi. Prognooside järgi merevesi sel sajandil nii soojaks ja happeseks ei lähegi.Uurimistulemus annab sellele liigile lootust, kuid teistel meritähtedel ja muudel mereolenditel ei pruugi nii hästi minna.
Vee happelisust mõõdetakse 1 ja 14 vahele jääva pH astmikuga, mis on logaritmiline näitaja st. vee happelisus kasvab kümnekordseks kui pH väärtus väheneb ühe ühiku võrra. Väikese karbonaatioonide sisaldusega vesi on happeline st. vee pH on alla 7, neutraalse vee pH on 7 ja aluserikka vee pH on üle 7. Happeline vesi on vähile kahjulik. Täiskasvanud vähid on happelise vee suhtes vastupidavamad, kõige tundlikumad madala pH suhtes on mari ja pojad. Vee puhverdusvõimet happestumise vastu näitab üldaluselisus. Kui üldaluselisus on alla 0,1 millimooli/l ei muutu vee happelisus kergesti, mis tähendab, et vesi on puhverdatud happestumise vastu. Madalamad üldaluselisuse väärtused näitavad, et vesi on happestumise ohus. Lupjamise tagajärjel pH ja aluselisus tõusevad. Alumiinium ja raud. Alumiiniumi ja raua suur sisaldus kasvanduse vees võib põhjustada vähi suremisi. Alumiiniumi kahjulik mõju vähile suureneb vee happelisuse kasvades. Alumiinium,
· tuule kiirus · temperatuur · suhteline niiskus · valguse intensiivsus · absoluutne kõrgus · mulla niiiskusesisaldus · teiste saasteainete olemasolu Väävel S-väävel-maakoore mineraalides ja elusorganismides ning neist moodustunud tahketes ja vadelates kütustes. SO2 vääveldioksiid-väävlit sisaldavate kütuste põlemisel tekkiv gaas. Kahjustab otseselt taimi, osaline happestumise protsessides. H2SO4-väävelhape-tekib SO2 -st õhuniiskuse kaastoimel. Happestumine, söövitav. H2 S-väävelvesinik-anaeroobsetes oludes tekkiv orgaanilise aine lagunemisprodukt. Mürgine, haisev CaSO3-kips- SO2 -st ja lubjast tekkiv produkt, nt:väävlipüüdurites teekiv ühend. Väävli ärastamisel tekivad suured kipsi kogused põhjustavad reostus probleeme. Sisaldus: Masuut 2,4-3,0% 21 Kivisüsi 0,8-1,2%
· tuule kiirus · temperatuur · suhteline niiskus · valguse intensiivsus · absoluutne kõrgus · mulla niiiskusesisaldus · teiste saasteainete olemasolu Väävel S-väävel-maakoore mineraalides ja elusorganismides ning neist moodustunud tahketes ja vadelates kütustes. SO2 vääveldioksiid-väävlit sisaldavate kütuste põlemisel tekkiv gaas. Kahjustab otseselt taimi, osaline happestumise protsessides. H2SO4-väävelhape-tekib SO2 -st õhuniiskuse kaastoimel. Happestumine, söövitav. H2 S-väävelvesinik-anaeroobsetes oludes tekkiv orgaanilise aine lagunemisprodukt. Mürgine, haisev CaSO3-kips- SO2 -st ja lubjast tekkiv produkt, nt:väävlipüüdurites teekiv ühend. Väävli ärastamisel tekivad suured kipsi kogused põhjustavad reostus probleeme. Sisaldus: Masuut 2,4-3,0% 21 Kivisüsi 0,8-1,2%
annaabi.ee 
