Performance & Happening Happening on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. Tegevuskunstiks nimetatakse 1960ndatel tekkinud etenduslikke kunstivorme nagu näiteks happening ja performance, eesti keeles sündmused ja etendused. Teatrietendustest eristab häppeningu tavaliselt süzee puudumine, mingid sündmused, mis kunstniku juhtimisel lihtsalt juhtuvad, mõjutades sellega publiku reaktsioone, mis omakorda mõjutavad häppeningu kulgu. Häppening (ing k to happen - toimuma, aset leidma) on popkunstile lähedane aktsioonikunsti vorm, mis kujunes 1960. aastatel eesmärgiga likvideerida piir kunsti ja argielu, kunstniku ja publiku vahel. Üldiselt toimuvad häppeningid vabas õhus kunstniku esitatud aktsioonidena (tegevusakt, ettevõtmine), kusjuures tegevuse rõhk on improvisatsioonil, juhusel ja publiku kaasatõmbamisel. Üldjuhul häppeninge ei proovita
KUNSTIAJALUGU 1) KUNST 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSEL 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid on väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutub siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
