Ainevahetuses osalemises - vitamiinide, aminohapete ja lühikese ahelaga rasvhapete süntees Organismi kolonisatsiooniresistentsuse tagamises - tõkestab patogeensete mikroobide pääsemist samale territooriumile. Naha mikrofloora on rikkalik ja mitmekesine. Nahal ja tema sekreetidel (rasul, higil) on tugev antibakteriaalne toime, mistõttu sinna sattunud juhuslikud mikroobid hukkuvad 20-30 minuti jooksul. See on võimalik tänu naha happelisusele, mille pH on tavaliselt 5,6 ning marrasnaha rakkude pidevale uuenemisele. Nahk, eriti käed on pidevas kontaktis mikroobidega. Niiskemad naha pinnad- peopesad on tihedamalt kaetud mikroobidega kui käevarred. Naha residentmikrofloora asub näärmetes ja karvade nääpsudes. Pesemine küll vähendab naha pinnal leiduvate juhuslike mikroobide üldhulka, kuid avab samal ajal nahapoorid ning seetõttu naha pinnale
vajavate muldade osakaal. MULLA HAPPELISUSE MÕJU TAIMEDELE Happeline reaktsioon takistab katioonide omastamist. Happelise mullas on palju taimedele toksilisi Al ja Fe ioone. Mikroorganismide elutegevus on häiritud ja palju raskmetalle on happelistes muldades liikuvamad (lupjamine muudab raskmetallid liikumatuteks ei sega enam). Kõige tundlikumad happelisuse suhtes on noored taimed. 8 Selle järgi kuidas taimed reageerivad mulla happelisusele on nad jaotatud 4-ks: 1. Väga tundlikud happesuse suhtes sobib pH 6,5-8 (KCl lahuses määratud). On lubjalembelised ehk kaltsifiilsed taimed: peet, lutsern, peakapsas, mesikas. 2. Tundlikud happesuse suhtes: sobib pH 6-7. ristik, kaunviljad, oder, nisu, sibul, kurk, salat. 3. Vähemtundlikud happesuse suhtes: Kasvavad kui Ph 4,5-7,5 (väga hapu muld ka ei meeldi, optimaalsem pH 5,5-6), nt rukis, kaer, kartul, tomat, porgand. 4. Happelist mulda eelistavad: sobib pH 4,5-5
happega Late Harvest Riesling on sobiv kandidaat. 5.5. Enim toidusõbralikud valged veinid Tammevaadis laagerdamata Chardonnay See on mahedam kui tammine Chardonnay ja sobib enamiku lihtsamate roogadega. See on arvestatav paariline kalaroogade ja kergemate sealihatoitude juurde. Sauvignon Blanc Sobib hästi kala, salatite ja veidi vürtsikate aasiapäraste toitudega. Riesling Tänu elavale happelisusele on Riesling hea kandidaat veidi rasvaste ja vürtsikate roogade saatjaks Eriti sobib kala-, kana- ja sealihatoitudega. Gewürztramner Veinis on tunda ingverit, mis sobitab selle joogi hästi aasiapäraste toitudega. Pinot Blanc Sarnaneb pisut lihtsa Chardonnay'ga, kuid on veidi happelisem ja elegantsem. Seetõttu sobib paremini kalaroogade ja ka kana juurde. Pinot Grigio, Pinot Gris sobib imehästi pastaroogade, kana ja kala ning lihtsamate orientaalsete toitudega
cholerae, V. parahaemolyticus). *Vibrio (vajab Na, võib helendada). V. cholerae. Suhteliselt pikk sale vibrioon. Põhjustab koolerat. V. cholerae't leidub inimese soolestikus, kus ta põhjustab erineva raskusastmega kõhulahtisusi kuni surmaga lõppeva koolerani välja. Teda leidub ka vees, kui vesi on saastunud koolerahaigete fekaalidega. Kui V. cholerae rakud satuvad vee või toiduga inimese organismi, siis osa rakke jääb maomahla happelisusele vaatamata ellu ja koloniseerib peensoole epiteeli ja hakkab tootma kooleratoksiini. Eestis registreeriti 1993. a. kaks koolerajuhtu. Ilmselt oli haigus toodud sisse Bulgaariast. Ohtlik on see, et pärast haigusest paranemist võib ca 20% inimestest jääda bakterikandjateks. Resistentsust Abdele ei teki sageli ja seetõttu allub koolera päris hästi AB ravile. Kooleratoksiin on valguline, kodeeritakse kromosoomis ja koosneb erinevatest subühikutest: A1, A2 ja 5 B-subühikut
annaabi.ee 
