Alkohol hüdrofiilne(vees lahustuv) Rasvhapped hüdrofoobne(vees mittelahustuv) 1)Lihtlipiidid neutraalrasvad 2)Liitlipiidid lihtlipiidid +fosfaatrühm(nt: fosfolipiid rakumembraanide koostises) 3) Steroidid paljud hormoonid nt: suguhormoonid, D-vitamiin, kolesterool (vajalik ainete transpordiks läbi veresoonte seinte) Valgud (proteiinid) Valkude monomeerid(väikesemad koostisosad) on aminohapped. Aminohapped on amfoteersed ühendid(võivad käituda nii aluseliselt, kui happeliselt, sest koosnevad: 1)NH² aminorühm aluseline 2)COOH karboksüülrühm happeline Aminohapete vahel on peptiitside(Ka aine molekulide vahel on peptiitside, niiet kujutage ise ette.) Valgu struktuurijärgud: 1)Primaarstruktuur 2)Sekundaarstruktuur (heeliks) 3)Tertsiaalstruktuur (fibrill - piklik)
kiiremini ja sügavamalt hingama ja kopsude kaudu rohkem CO2-te ära andma. Normaliseerub vere pH. Minutiventilatsioon on hingamissagedus minutis korrutada hingamismahuga. Liiga intensiivse hingamisega tekitatakse alkaloos ja see pidurdab hingamiskeskust. 2) Neerude regulatsiooni kaudu aeglasem viis, alkoloosi/atsidoosi korral suureneb kas aluseliste/happeliste ainete kontsentratisioon uriinis. Diabeediga kudedesse ja verre kuhjuvad happeliselt reageerivad ained, nt atsetoon . diabeedihaigel võib tunda suust atsetooni lõhna. Kui on koomasse langenud siis hüperglükeemiline kooma tingitud väga kõrgest glükoosi sisaldusest veres! Kopsu ja südamehaiguste korral on kopsud häiritud, alveoolid võivad olla täitunud vedelikuga, häirides kopse. Südamehaigetel kopsud normis, aga süda kui pump ei suuda verd pumbata, neil esineb hingeldus juba väga väikese koormuse korral. Hingeldusega üritatakse kompenseerida halba
sadenemist ka saasteallikast kaugel. H-d põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust. Happevihma tagaj muutuvad looduslikud veekogud happelisteks. Veegugude hapestumine toob kaasa olulise muudatuse vees elavate organismide liigilises koostises, paljud org hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed (h.keskk suhtes resistentsed org) NOx (lämmastikoksiidid) õhu koostises es peamiselt N2O, NO ja NO2 mida tähistatakse happeliselt NOx. NO moodustub sisepõlemismoototi silindris Ta ühineb õhuhapnikuga, andes NO2. N2O tekib lämmastikväetistest mikroorganismide elutegevusel. NO ja NO2 äärmiselt mürgised Bioakumulatsioon organismide ainevahetusprotsesside ning keskkkonnas olevate ainete koosmõju telemusena jälgitav nähtus, mille korral raskelt lagunevad või keemiliselt organismi kudedega seonduvad ained kogunevad teatud organismidesse ja nende osadesse. Bam. võib ilmneda ka pideva reostusallika demasdul (?
sõmerad. Rakutuum on kromatiinirohke ja noorematel rakuvormidel painutatud kepi kujuline - kepptuumalised neutrofiilid (3-5%). Vanemates rakkudes esineb tuum üksikute (tavaliselt 2-5) peente niitjate moodustistega seostunud segmentidega - segmenttuumalised neutrofiilid (kuni 70%). Funktsioon: Põletikukoldes muutuvad neutrofiilid kaitserakkudeks mikrofaagideks. Eosinofiilid. Ehitus: Nende tsütoplasmas paiknevad suured happeliselt värvuvad graanulid. Eosinofiilide tuum on sageli kahe- või kolmesagaraline, meenutades viimasel juhul ristikheinalehte. Funktsioon: Eosinofiilide hulk suureneb infektsioon-allergiliste haigestumiste korral. Basofiilid. Ehitus: Nende tsütoplasma sisaldab aluseliselt värvuvaid sõmeraid. Tuum on sageli paarist kohas sissenöördunud ja S-tähe kujuline. Funktsioon: osalevad immuunpõletikulistes kaitsereaktsioonides. 3. Rakukontaktid näidetega
annaabi.ee 
