olema võimalik võtta proove juurdevoolavast reoveest. Määrus nr 171 (11) Reoveepuhasti tuleb ehitada nii, et väikepuhastil oleks toimimisaeg vähemalt 30 aastat, suurpuhastil vähemalt 50 aastat ning pinnaspuhastil, tehismärgalal, taimestikpuhastil või biotiigil vähemalt 15 aastat. Määrus nr 171 (12) Reoveepuhastite konstruktsiooninõuded Reoveepuhasti veealused metallosad tuleb valmistada happekindlast terasest või muust korrosioonikindlast materjalist. Veepealsed mustmetallosad tuleb kuumtsinkida või katta korrosioonikindla värv-, plast- või muu kattega. Reoveepuhastite külmumisohtlikud osad tuleb soojustada. Biotiikide põhja ja põhjavee kõrgeima taseme vahe peab olema vähemalt 1,2 meetrit. Kui põhjavesi on ohustatud, tuleb pinnasfiltrid, tehismärgalad ja taimestikpuhastid ning biotiigid vooderdada geomembraaniga. Suurpuhastil peavad olema reoveesettekäitlusseadmed.
läbilaskvad Kimmide paigaldus: Kimmid paigaldatakse kas kahes või kolmes kihis. Kimmid kihtides tuleb paigaldada nii, et ülemine kiht katab alumise kihi kimmide vahekohad. Kimmide kinnitamiseks naeltega tuleb kimmidesse ette puurida augud. Augud tuleb puurida kimmi keskjoonest kõrvale (selleks, et ülemine kimm kataks alumise kimmi kinnitusnaela) ja alumise kimmi sabast kõrgemale (selleks, et ülemise kimmi kinnitusnael ei puutuks alumist kimmi). Naelad peavad olema kas happekindlast roostevaba terasest või tsingitud. Kimmide kinnitamise naelu ei tohi nii kõvasti sisse lüüa, et see kimmid üksteise vastu suruks. Kimmikihtide vahele peab jääma õhuvahe. Kimmide paigaldamisel tuleb kasutada rihtlauda, selleks, et kimmide read tuleksid sirged ja ridade vahed oleksid ühesugused. Rookatus Rookatused on eestlastele
2. Liugelaagri kuju sõltub väntvõlli kujust. 3. lehtterasest ja liipronksist. Mootoriplokk 1. On valmistatud hallmalmist, alumiiniumist või magneesiumsulamist. 2. Kuju sõltub silindrite arvust 3. Mootoriplokk koosneb plokist, plokikaanest, karterist ja õlivannist. Hülss 1. Hülss valmistatakse malmist. 2. Hülsi kuju sõltub mootori ehitusest, mootori võimsusest. 3. Silindrihülsside tööea pikendamiseks on nende ülemisse kõige enam kuluvasse ossa pressitud lühikesed õhukesed happekindlast malmist hülsid. 4. Märgadel hülssidel tihendatakse hülsid kumm tihenditega. Kuivhülsse tihendab plokikaane tihend ülemist otsa. 4. Gaasijaotusmehhanismid Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist. Gaasijaotusmehhanismide põhiosad 1. Nukkvõll Nukkvõlli kasutatakse laialdaselt sisepõlemismootorite
2. Liugelaagri kuju sõltub väntvõlli kujust. 3. lehtterasest ja liipronksist. Mootoriplokk 1. On valmistatud hallmalmist, alumiiniumist või magneesiumsulamist. 2. Kuju sõltub silindrite arvust 3. Mootoriplokk koosneb plokist, plokikaanest, karterist ja õlivannist. Hülss 1. Hülss valmistatakse malmist. 2. Hülsi kuju sõltub mootori ehitusest, mootori võimsusest. 3. Silindrihülsside tööea pikendamiseks on nende ülemisse kõige enam kuluvasse ossa pressitud lühikesed õhukesed happekindlast malmist hülsid. 4. Märgadel hülssidel tihendatakse hülsid kumm tihenditega. Kuivhülsse tihendab plokikaane tihend ülemist otsa. 4. Gaasijaotusmehhanismid Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist. Gaasijaotusmehhanismide põhiosad 1. Nukkvõll Nukkvõlli kasutatakse laialdaselt sisepõlemismootorite
Esimene kahest jahutab silindriplokki, silindrikaani ja turbiine. Teine jahutab õhujahutit ja õlijahutit. Magevett jahutatakse plaatjahutis mereveega. Generaatorite jahutussüsteem moodustab omaette jahutussüsteemi eraldi peamasinate jahutussüsteemist. Süsteemis on kaks plaatjahutit ja kaks tsirkulatsioonpumpa. Mootori peal on kaks ripppumpa, üks mõlema kontuuri jaoks. Jahutusveepumpadena on kasutusel tsentrifugaalpumbad. Pumba võll on valmistatud happekindlast terasest, tööratas ja vee juhtketas on valmistatud pronksist. Kere osad on valmistatud malmist. Rippumba võll on kahel laagril mida õlitatakse paiskõlitusega. Radiaaltihend takistab õli sattumist vee hulka ja vatupidi. Sama teeb ka aksiaaltihend. Hammasratas on kinnitatud kooniliste rõngaselementidega. Need elemendid surutakse poltidega laiali ja sellega hoitakse hammasrattaid võlli küljes. Vee pool on varustatud mehhaanilise tihendiga – seega üks osa tihendist pöörleb
lisatööde vajadusel. Jätkukarpi kuulub teatud hulk selle sisse kinnitatavaid jätkuplaate, kuhu kaitstud kiujätkud ja jätkamiseks keeratud kiud paigaldatakse. Ühele jätkuplaadile võib plaadi tüübist sõltuvalt mahtuda 2...48 kiujätku, et jätkudes oleks pilt ülevaatlikum,poleks vaja neid väga tihedalt paigutada. Jätkukarbi materjal on kas metall või plastik. Soomes tavaliselt kasutusel olev NK Gablesi-I tavajätk on XOK. Karp on valmistatud happekindlast terasest ja teda võib paigutada kas maasse, kaablikaevu või posti külge. Kaablikonstruktsiooni kergemaks muutmisega on ka jätkukarbid 49 muutunud kergemaks ja turul on samuti eriti vastupidavaid ja vahetavuse seisukohalt häid plastikust jätkukarpe. Näiteks Raychemi ja 3M- jätkukarbid. Joonisel 5.2 on toodud jätkukaablid Joonis 5.2 Järkukaablid
annaabi.ee 
