(homaar, krevetid), piima- ja lihatooted. Söödud magneesiumist imendub kolmandik kuni pool. Magneesiumi on inimkehas vaja närvide ja lihaste häireteta koostöö tagamiseks; süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks; häireteta lihastööks; närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks; vere hüübimiseks, organismi kohanemiseks külmaga. Hüdratiseerunud [Mg(H2O)6]2+-ioon hoiab vett kinni, kuid pole ei happeline ega aluseline, mida on raku happealuse tasakaalu säilitamiseks oluline. Magneesium reguleerib südametegevust ja vähendab spasme. Inimese organismis leidub ligikaudu 20 g magneesiumi, millest 60% on luudes. Magneesium ilmselt suurendab luude tugevust, kuna loomkatsetes on teada, et munakoore tugevus sõltub oluliselt selle magneesiumisisaldusest. Magneesiumi leidub palju puuviljades, eriti aprikoosides ja virsikutes, mis on ilmselt põhjuseks, miks lõunapoolsetel rahvastel on vähem infarkti ja veresoonkonna haigusi
(Mulderi reaktsioon) kontsentreeritud sadestub valk pöördumatult ja HNO3, NH4OH kuni soojendamisel toimub ammoniaagi lõhna aromaatsete tuumade ilmumiseni nitreerumine. Lahus muutub helekollaseks ning käitub kui happealuse indikaator, NH4OH lisamisel omandab lahus oranzika värvuse. See reaktsioon tõestas aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgus. 3) Milloni reaktsioon Ühte katseklaasi 1 ml Milloni reaktiivi lisamisel
Lahus sisaldab palju valku. 2) Mulderi 1 ml munavalgu Kontsentreeritud lämmastikhappe reaktsioon lahust, 5-6 tilka lisamisel sadestub valk pöördumatult ja kontsentreeritud soojendamisel toimub aromaatsete HNO3, NH4OH kuni tuumade nitreerumine. Lahus muutub ammoniaagi lõhna helekollaseks ning käitub kui ilmumiseni happealuse indikaator, NH4OH lisamisel omandab lahus oranzika värvuse. See reaktsioon tõestab: aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgulahuses. 3) Milloni Ühte katseklaasi 1 Milloni reaktiivi lisamisel munavalgu reaktsioon ml munavalgu lahusele, tekkis valge sade, mis
polüooskompleksi (hepariinvalk kompleks, millel on antikoaguleeriv toime). Süsivesikud 8 Süsivesikute vajadus Inimorganism on võimeline sünteesima glükoosi teistest orgaanilistest ühenditest. (ei saa pidada asendamatuks toitaineks) Kuid toit mis ei sisalda süsivesikuid põhjustab: Rasvade intensiivset oksüdatsiooni, mille tagajärjel kuhjuvad organismi mürgised ketokehad, atsetoon ja atsetoäädikhape Langeb vere pH ja tekib atsidoos (happealuse tasakaalu rikutus) ja edasi hapnikuvaegus. Lihasvalkude kasutamine energia tootmiseks. Süsivesikud 9 Jäta meelde! Sahharoosi tarbida vaid nii palju, et see ei rahuldaks rohkem kui 35% päevasest toiduenergiast (sageli aga 2530%, millest ka kaaluprobleemid jne.). Tärklis peaks rahuldama mitte alla 7580% ööpäevasest süsivesikute toiduenergiast. Ülejäänud süsivesikud (sahharoos, frc, glc, maltoos,
c) ei mõjuta keemilise reaktsiooni aktivatsioonienergiat 37. Katalüsaator võib alandada reaktsiooni teel esinevat energeetilist barjääri: a) stabiliseerides üleminekuolekut b) destabiliseerides üleminekuolekut c) muutes reaktsiooni teed d) ei saagi alandada energeetilist barjääri 38. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides elektrostaatilist katalüüsi (füsioloogilises pH vahemikus). Arg, Asp 39. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides üldise happealuse katalüüsi (füsioloogilises pH vahemikus). Histidiini jääk (kindlalt) ja tsüsteiin? 40. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides kovalentset katalüüsi (füsioloogilises pH vahemikus). Ser seriin, Cys tsüsteiin, His histidiin Tihti läbivad katalüüsitud reaktsioonid katalüüsimata reaktsioonidega võrreldes aga sootuks erineva reaktsiooni tee. Näiteks võivad ensüümkatalüüsitud reaktsioonide puhul esineda kovalentsed ensüümvaheühend
37. Katalüsaator võib alandada reaktsiooni teel esinevat energeetilist barjääri: a) stabiliseerides üleminekuolekut b) destabiliseerides üleminekuolekut c) muutes reaktsiooni teed d) ei saagi alandada energeetilist barjääri 38. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides elektrostaatilist katalüüsi (füsioloogilises pH vahemikus). Arg, Asp 39. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides üldise happealuse katalüüsi (füsioloogilises pH vahemikus). Histidiini jääk (kindlalt) ja tsüsteiin? 40. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides kovalentset katalüüsi (füsioloogilises pH vahemikus). Ser seriin, Cys tsüsteiin, His histidiin Tihti läbivad katalüüsitud reaktsioonid katalüüsimata reaktsioonidega võrreldes aga sootuks erineva reaktsiooni tee.
annaabi.ee 
