Miks treenitud inimene ei tunne lihasvalu pärast suuremat pingutust? Lihasvalu tekkimist mõjutab kõige rohkem harjutamise intensiivsus. Lihaseid treenides tekib lihastes laktaat ehk piimhape. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Intensiivsel lihastööl, 70% maksimaalsest hapnikutarbimisest, tekib lihastes laktaat, mis seejärel imendub verre. Lihastes on laktaadi kontsentratsioon alati suurem kui veres. Kui lühiaegsel koormusel laktaat akumuleerub lihasrakus, siis kestval vastupidavuskoormusel on laktaadi produktsioon ja laktaadi lagunemine tasakaalus. Tippsportlasel laguneb laktaati minuti jooksul 0,5 mmooli/l, treenimatul 0,3 mmooli/l. Laktaati määratakse enamasti kapillaarverest, kõrvalestast või näpuotsast. Arvestada
Laktaat Laktaat on piimhappe sool ja anaeroobse ainevahetuse lõppproduktina treeningu juhtimises suure tähtsusega. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Organismis toimub alati minimaalne laktaadi produktsioon, mida tuntakse puhkeoleku laktaadina 0,8 mmooli/l (0,5 1,5). Laktaat Intensiivsel lihastööl, 70% maksimaalsest hapnikutarbimisest, tekib lihastes laktaat, mis seejärel imendub verre. Lihastes on laktaadi kontsentratsioon alati suurem kui veres. Laktaati määratakse enamasti kapillaarverest, kõrvalestast või näpuotsast. Viga laktaadi mõõtmisel on 5 15%, seejuures on suurem viga alla 3 mmooli/l väärtustel. Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada. Laktaat Spordis on laktaadi mõõtmine 2
oleneb eeskätt treeningu intensiivsusest ja töösse rakendatud lihasmassi suurusest. Soovituslik optimaalne treeningtunni pikkus on 30–60 minutit järjest ilma pausideta. TREENINGU INTENSIIVSUS Treeningu intensiivsust saab kontrollida subjektiivsete tunnuste järgi, hingamise järgi ja kõige sagedamini südame löögisageduse alusel. Intensiivsuse määramiseks mõõdetakse pulsisagedus ning seda väljendatakse enamasti protsendiga südame löögisagedusest või ka maksimaalsest hapnikutarbimisest. Pulsiks nimetatakse südamelihase kokkutõmbeid (südamelihas pumpab kokku tõmbudes ja lõõgastudes verd kopsudesse ja mujale vereringesse). Pulsisagedust mõõdetakse löökidena minutis. Pulsisagedus on väga individuaalne, sõltub oluliselt vanusest, soost, tervislikust seisundist ning treenitusest. Ta on erinev nii kõikidel inimestel kui ka igaühel meist eri päevadel, sest süda reageerib ka ümbritsevatele tingimustele
Glükolüütilises – esimesel juhul langeb kõige rohkem teistest ja siis stabiliseerub. Teisel juhul on langus veel suurem ja jällegi teistest kõige trastilisem, kuid lõpp-punkt on kõigil sama. Kolmandal juhul aga on minimaalne langus võrreldes teistega. Järeldus – kõige suurem on glükogeeni tarbimine oksüdatiivsetes lihaskiududes. Glükogeen muutub kõige tähtsamaks substraadiks nende pingutuste ajal, kus hapniku tarbimine ületab 90% antud organismi maksimaalsest hapnikutarbimisest. 5. Laktaadi teke töötavas lihases, tema kontsentratsiooni muutused lihases ja veres sõltuvalt töö kestusest ja intensiivsusest: Laktaat suureneb jõuliselt intensiivsel kehalisel tööl, umbes 20 sekundit ja põhjustab töö intensiivsuse languse ja väsimuse tekke, kuna laktaat kuhjub. 39 Maris Kallus KKS 2010
annaabi.ee 
