aastal Apollo 11 pardal. Tänapäeval on tegevus nihkunud riikidevahelisest konkurentsist koostöö suunas ning ühekordsete rakettide asemel korduvkasutatavate ehitamise suunas. Kõige tuntum kosmose laev on arvatavasti Apollo 13, mille järgi on vändatud ka samanimeline film. Apollo 13 oli kosmoselaev, mis pidi sooritama Apollo programmi kolmanda Kuu pinnal maanduva lennu. Lend startis 11. aprillil 1970. Kaks päeva hiljem toimus kosmoselaeva pardal plahvatus, mille põhjustas vigane hapnikumahuti. Laeva hooldusmoodul sai tõsiselt kannatada ning meeskonna varustamine elektrienergiaga praktiliselt katkes. Meeskond kasutas kosmoses elamiseks kuumoodulit ning tegi Houstoni juhtimiskeskusest saabuvate juhtnööride abil mitmesuguseid leidlikke parandusi. Kokkuvõtteks ütleks, et me oleme kõvasti arenenud võrreldes sellega mis meie esivanemad teadsid kosmosest mitmeid sadu aastaid tagasi, kuid ma usun, et
magnetväljade registreerimiseks. Maale tagasi jõuti 24. novembril. 2.4. Apollo 13 Apollo 13 oli kosmoselaev, mis pidi sooritama Apollo programmi kolmanda Kuu pinnal maanduva lennu. Apollo 13 meeskonda kuulusid komandör Jim Lovell, juhtimismooduli Odyssey piloot Jack Swigert ja kuumooduli Aquarius piloot Fred Haise. Lend startis 11. aprillil 1970. Kaks päeva hiljem toimus kosmoselaeva pardal plahvatus, mille põhjustas vigane hapnikumahuti. Laeva hooldusmoodul sai tõsiselt kannatada ning meeskonna varustamine elektrienergiaga praktiliselt katkes. Meeskond kasutas kosmoses elamiseks kuumoodulit ning tegi Houston juhtimiskeskusest saabuvate juhtnööride abil mitmesuguseid parandusi. Vigane Apollo oli Maast umbes 320 000 ja Kuust umbes 72 000 kilomeetri kaugusel, Kuu gravitatsioonijõud hakkas parajasti Maa oma ületama. Tagasipöördumiseks oli kaks võimalust
Astronaudid olid asumas oma korralisele uinakule, kuid enne seda otsustati mahutite sisu ära segada. Et eelmise uinaku ajal oli vesinikusurve anduri valehäire astronaudid üles 20 äratanud, lülitati alarm seekord välja. Jack Swigert lülitas segisti tööle. Mitte keegi aga ei osanud aimata, et ühes hapnikumahutis oli saatuslik defekt. Nimelt puudus isolatsioon juhtmete ja mahuti sisu vahel. Kui mõnda aega tagasi oli selgunud, et hapnikumahuti elektrisüsteem peab vastu pidama stardiplatvormil kasutatavale pingele, mis oli kõrgem kui juhtimismoodulis kasutatav, vahetati enamik komponente ümber, kuid termostaat unustati vahetamata. Kui testimise käigus oli vaja mahuti tühjendamiseks hapnik aurustada, pandi kütteelement tööle, termostaat põles läbi, ega lülitanud enam kütet välja. Üle 400 kraadi tõusnud temperatuur sulatas aga teflonkatte, mis mahuti sisu elektrijuhtmetest isoleeris. Nüüd
annaabi.ee 
