Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hapnikumahtuvuse" - 5 õppematerjali

HINGAMINE
7
pdf

HINGAMINE

­ Temperatuur ­ Vere pH Süsihappegaasi transport Karbonaatpuhversüsteemis · CO2 ühineb veega, tekib süsihape CO2 + H2O H2CO3 · Süsihape dissotsieerub vesinikuks ja bikarbonaadiks, mis ühineb Na-ga H2CO3H+ + HCO3- HCO3+NaNaHCO3 (naatriumbikarbonaat) Hemoglobiini puhversüsteemis O2+HHbCO2HHbO2+CO2HbO2+H++CO2 6 Hingamine kehalisel tööl · Kopsude ventilatsiooni tõus · Vere hapnikumahtuvuse tõus · Maksimaalne hapniku tarbimine · Anaeroobne lävi (4 mmol/l, 160 ­ 175 lööki minutis) 7

Meditsiin → Füsioloogia
37 allalaadimist
Füsioloogia - veri-vereringe-hingamine
8
doc

Füsioloogia - veri, vereringe, hingamine

Hapnikumahtuvus- Suurus- 20, 4 ml. Seda üheks mõjutavaks teguriks on hemoglobiini tase veres. Homoglobiin võimaldab verel hapniku siduda ning transportida. 11. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Kopsude ventilatsioon reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus,millel eristatakse sisse-ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. 12. Hingamise muutused kehalisel tööl. -kopsude ventilatsiooni tõus - vere hapnikumahtuvuse tõus- tõuseb, kuna veres hemoglobiini hulk suureneb - maksimaalne hapniku tarbimine- treeningu tulemusel suureneb - anaeroobne lävi (4 mmol/l, 160-175 lööki minutis) Treeningu tulemusena saab hemoglobiini hulka tõsta(et suurendada vere hapnikumahtuvust käivad sportlased kõrgmäestikes treenimas) 13. Hapnikuvôlg. Juhul kui hingamine ei suuda rahuldada kudede O2 varustamist, s.o. O2 vajadus minutis on suurem hapnikulaest, sooritavad lihased tööd O2 puuduse tingimustes.

Meditsiin → Füsioloogia
31 allalaadimist
Anatoomia ja füsioloogia KT I
20
odt

Anatoomia ja füsioloogia KT I

ja CO2 osarõhud, temperatuur ja vere pH. Süsihappegaasi transport – 80% on vesinikkarbonaatide koostises (peamiselt Na- ja K-soolad), 10% hemoglobiiniga ning 10% lahustunud kujul. 10.Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid 100 ml veres 20.4 ml O2. Sõltub O2 ja CO2 osarõhkudest, temperatuurist ja vere pH. 11.Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. 12.Hingamise muutused kehalisel tööl. • Kopsude ventilatsiooni tõus • Vere hapnikumahtuvuse tõus • Maksimaalne hapniku tarbimine • Anaeroobne lävi (4 mmol/l, 160 – 175 lööki minutis) 13.Hapnikuvõlg. Juhul kui hingamine ei suuda rahuldada kudede O2 varustamist; lihased teevad tööd O2 puuduse tingimustes. HV ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. Hapnikuvõlg tekib kui ületatakse aeroobne lävi. Käivituvad anaeroobsed energia tootmise viisid. Energiat toodetakse nii aeroobselt kui ka anaeroobselt. 14.Maksimaalne hapniku tarbimine

Bioloogia → Füsioloogia
58 allalaadimist
Spordifüsioloogia konspekt
40
docx

Spordifüsioloogia konspekt

kopsuveenides, kehalisel koormusel suunatakse veri töötavatesse lihastesse.) 24. Muutused hingamiselundite funktsioonides kehalise töö puhul. 1) Kopsude minutiventilatsiooni tõus: O2 vajadus suureneb -> kopsude ventilatsioon peab tõusma -> suureneb maht ja sagedus. Max hingamise maht on inimese kopsumaht; sagedus võib tõusta 50 korrani/min. Kopsude maximaalne ventilatsioon: treenimata inimesel (80-100 l/min) ja treenitud (150-200 l/min) 2) Vere hapnikumahtuvuse tõus – paraneb aeroobsel tööl 25. Süsivesikute ainevahetus kehalisel tööl. Peamised süsivesikute varud paiknevad lihastes ja maksas glükogeenina. Kehalise töö ajal tõuseb veres adrenaliini, noradrenaliini ja glükagooni kontsentratsioon, mille mõjul intensiivistub glükogeeni lagundamine nii lihastes kui ka maksas. Maksa glükogeeni lagundamise tulemusena suureneb glükoosi vool verre. 26. Rasvade ainevahetus kehalise tööl.

Sport → Sport
62 allalaadimist
Füsioloogia kordamisküsimused-vastused
76
docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastused

mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid. Hingamissagedust reguleeritakse kemoretseptoritega CO2 sisalduse järgi veres. 12.Hingamise muutused kehalisel tööl. 1) Kopsude minutiventilatsiooni tõus – O2 vajadus suureneb -> kopsude ventilatsioon peab tõusma -> suureneb maht ja sagedus. Max hingamise maht on inimese kopsumaht; sagedus võib tõusta 50 korrani/min. Kopsude maximaalne ventilatsioon: treenimata inimesel (80-100 l/min) ja treenitud (150- 200 l/min) 2) Vere hapnikumahtuvuse tõus – paraneb aeroobsel tööl 3) maksimaalne hapniku tarbimine – kui palju inimene suudab max hapnikku omastada (ml/min iga keha kg kohta) 4) Anaeroobne lävi (4mmol/l; 160-175 lööki/min pulsisagedusel töötades) – näitab, millal lõpeb organismis O2 tootmisel põhinev töö. Tõeline püsiseisund – selline töö intensiivsus, kus O2 vajadus minutis ei ületa O2 lage ja organismi hapnikuvajadus rahuldatakse täielikult töö ajal.

Varia → Kategoriseerimata
68 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun