ja [2]. valemite järgi 4. Käivitasime segisti ja reguleerides segaja pöörlemissagedus 5. Käivitasime õhupuhur reguleerides õhu kulu 6. Lisasime katalüsaatori lahus ja käivitasime stopper 7. Iga 5 min järel võtsime proove ning määrasime neis eespool kirjeldatud viisil Na 2SO3 sisaldust. Tiitrimistulemuste põhjal esitasime graafiliselt sõltuvus c Na2 SO3 = f (t ) (joonis 1) 8. O2 kontsentratsiooni määramiseks lahuses kasutasime hapnikuelektroodi, registreerides väärtusi iga 5 sekundi järel. Lahustunud hapniku kontsentratsiooni muutus esitasime graafiliselt sõltuvusena cO3 = f (t ) (joonis 2) Katseandmed Lahuse maht reaktoris VL = 10 l Segisti pöörlemissagedus n = 300 p/min Õhu mahtkulu vG = 13,2 l/min Lahuse temperatuur Tl = 21°C Õhu temperatuur Tõ = 24,5°C Tabel 1. Jodomeetriline Na2SO3 kontsentratsiooni määramine
ja [2]. valemite järgi 4. Käivitasime segisti ja reguleerides segaja pöörlemissagedus 5. Käivitasime õhupuhur reguleerides õhu kulu 6. Lisasime katalüsaatori lahus ja käivitasime stopper 7. Iga 5 min järel võtsime proove ning määrasime neis eespool kirjeldatud viisil Na 2SO3 sisaldust. Tiitrimistulemuste põhjal esitasime graafiliselt sõltuvus c Na2 SO3 = f (t ) (joonis 1) 8. O2 kontsentratsiooni määramiseks lahuses kasutasime hapnikuelektroodi, registreerides väärtusi iga 5 sekundi järel. Lahustunud hapniku kontsentratsiooni muutus esitasime graafiliselt sõltuvusena cO3 = f (t ) (joonis 2) Katseandmed Lahuse maht reaktoris VL = 10 l Segisti pöörlemissagedus n = 500 p/min Õhu mahtkulu vG = 8 l/min Lahuse temperatuur Tl = 21°C Õhu temperatuur Tõ = 24,5°C Tabel 1. Jodomeetriline Na2SO3 kontsentratsiooni määramine V(Na2S2O3), t, N(Na2SO3), c(Na2SO3),
välispinna välislahuse vahel. Klaaselektroodi potentsiaali pH-sõltuvus oleneb klaasi sordist ja määratakse puhverlahuste abil. Sõltuvus omab maksimumi kõrgetel pH väärtustel (pH > 12), põhjustades määramisel nn ,,leelisuse" vea, ning miinimumi madalatel pH väärtustel (pH < 0), andes ,,happelisuse" vea. Mis on lahustunud hapniku määramiselektroodi tööpõhimõte? Gaasitundlike membraanelektroodide valmistamiseks kasutatakse laialdaselt hapnikuelektroodi, kus on rakendatud voltamperomeetrilist tööpõhimõtet. Kui rakendada väärismetallist elektroodile negatiivset potentsiaali väärtusega 0,6 0,8 V võrdluselektroodiga võrreldes, siis hakkab läbi teflon membraani difundeerunud hapnik redutseeruma väärismetalli elektroodi pinnal. Samal ajal kulgeb hõbe/hõbekloriidi võrdluselektroodil oksüdeerimine. Seda fenomeni saab registreerida nn polarogrammil. Kui suurendada
Lisatud leelis või hape neutraliseerib reaktsioonil moodustuva happe või leelise. Kuivõrd lahuse pH hoitakse konstantsena, siis on reaktsioonikiirus võrdne leelise (happe) lisamiskiirusega. pH-staati kasutatakse peamiselt hüdrolaaside aktiivsuse määramiseks (tundlikkus kuni 50 nmooli). · Hapnikuelektrood: Hapnikuelektrood võimaldab mõõta hapniku kontsentratsiooni lahuses. Seega saab hapnikuelektroodi abil saab mõõta selliste ensüümreaktsioonide kiirust, millede käigus tekib või reageerib O2. Hapnikuelektrood kuulub amperomeetriliste mõõteriistate hulka. Mõõdetakse hapniku redutseerimise tulemusel tekkiva redokselektronide voo tugevus ehk voolutugevust. See voolutugevus sõltub sellest, kui kiiresti difundeerub hapnik lahusest elektroodile. Difusioonikiirus on võrdeliselt seotud hapniku kontsentratsiooniga lahuses. Tsentraalne plaatina katood,
annaabi.ee 
