2) dehüdraatub (vee eraldumine alkoholi molekulist) C2H5OH = C2H4 + H2O 3) reageerib vesinikhalogeniididega C2H5OH + HCl = C2H5Cl + H2O 4) oksüdeerub 5) reageerib karboksüülhapetega, tekivad estrid · Kasutamine: piirituslakkide, konserveerimisvahendite, sünteetilise kautsuki, lõhnaainete ja ravimite tootmisel ning reaktiivlennukite, rakettide kütusena. Eetrid · Eetrid on ühendid, milles kaks süsivesinikrühma on omavahel seotud hapnikuaatomiga. · Üldvalem R1 O R2 · Nimetuse lõpp -eeter Näit. C2H5 O C2H5 dietüüleeter CH3 O C2H5 etüülmetüüleeter · Enamik eetreid on keemiliselt püsivad, kuid oksüdeeruvad suhteliselt kergesti hapnikuga seotud süsiniku juures. Tekivad peroksiidid, mis on äärmiselt plahvatusohtlikud. Eetrid on väga lenduvad ained. Kuna nad on headeks lahustiteks orgaanilistele ainetele, kasutatakse neid keemiatööstuses suhteliselt palju.
but-3-üün-3-hüdroksüpropaananhüdriid 2.3. Estrid Karboksüülhapete ja alkoholide vahelisel reaktsioonil tekivad estrid. Ester onkarboksüülhappe funktsiooniderivaat, kus funktsionnalrühmaks on: O || C OR Üldvalem: R COO R' Estrite nimetus moodustatakse sarnaselt karboksüülhappe soolade nimetusele. Estrite nimetus koosneb kahest osast: esimesena nimetatakse alkoksükarbonüülrühma alküülosa, mis on seotud hapnikuaatomiga, ja seejärel karboksüülhappe osa, kasutades lõppliidet aat. Kui alkoksükarbonüülrühm on seotud tsükliga, siis nimetus saadakse, kasutades lõppliidet karboksülaat. Seejuures estri alküülosa kirjutatakse nimetuse ette. Asendajaid nii alküül- kui ka karboksüülosas nimetatakse vastavate osade juures. CH3COOCH3 - metüületanaat etüülatsetaat metüülpropanaat 2-kloroetüülbensoaat
eraldub aga looduslike sademete toimel. 2) Fenoolid on tugevad närvimürgid ja kahjustavad eriti kesknärvisüsteemi. Organismi imenduvad nad ka läbi naha ning suures kontsentratsioonis on nad lausa söövitavad. Vanasti kasutatati fenooli vesilahust (karbolhapet) meditsiinis desinfitseeriva lahusena, tänapäeval on aga kasutusel ohutumad lahused. Eetrid Eetriteks nim. ühendeid, milles kaks süsivesinikurühma on omavahel seotud hapnikuaatomiga. 1) Eetrite üldvalem ja üldomadused. 2) Iseloomustada kõige tuntumat eetrit. 1) Skemaatiliselt (R-süsivesinikrühm) on eetrite üldvalem R O R. CH3 CH2 - O - CH2 CH3 dietüüleeter. Enamik eetreid on keem. püsivad. Hapnikuga seotud süsiniku juures oksüdeeruvad kergesti, tekivad plahvatusohtlikud peroksiidid. Eetrid on väga lenduvad ained. Neid kasut. keemiatööstuses, kuna nad on head lahustid org. ainetele.
annaabi.ee 
