5. Mis on autosoomid ja mis gonosoomid? Autosoom on (mittesugu)kromosoom, mis esineb võrdarvuliselt (nt paariliselt) liigi kõikidel isenditel, olenemata nende soost. Inimesel 22 autosoomi, tähistatakse 1-22. Gonosoom ehk sugukromosoom on kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev; gonosoomid määravad sügoodi geneetilise (kromosoomse) soo. 6. Haploidsuse ja diploidsuse mõiste. Haploidsus on ühekordne kromosoomistik nt sugurakkudes, eostes. Haploidsust tähistatakse tavaliselt sümboliga "n". Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus. 7. Mis on homoloogsed kromosoomid. Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus. Homoloogilised kromosoomid on kujult ja suuruselt sarnased ning sisaldavad enamasti samu geneetilisi lookusi samas järjestuses. Homoloogsetes kromosoomides on kromosoomivöödistuse muster sama
hulgast valitakse 2N ja kombineeritakse need sügootideks ning järgmiseks põlvkonnaks. Sugusid ei eristata, iseviljastumine on lubatud sama tõenäosusega, mis viljastumine teise indiviidiga, 1/N. Kõik isendid panustavad järgmisesse põlvkonda gameete sama suure tõenäosusega. Praegu ei huvita meid sügoodid/genotüübid, vaid ainult alleelisageduste muutus juhuse läbi. Eeldused: • Populatsiooni suurus on lõplik, selles on 2N geeni. • Ei arvesta ploidsust (eeldab haploidsust). Diploidse pop. puhul võetakse N(geen)=2N(indiv) • Alleeli sattumise tõenäosus järgmisse põlvkonda sõltub ainult tema sagedusest vanempopulatsioonis, s.t. et looduslik valik puudub • Ei mõju ükski teine evolutsioonitegur peale juhusliku gen.triivi • Põlvkonnad ei kattu – kõik isendid sigivad korraga ja ainult üks kord •NB! Hardy-Weinberg: Populatsioon on lõpmata suur ja diploidne
27 Euploidide rida on järgmine: n - monoploidid (ABC) 2n - diploidid (AABBCC) 3n - triploidid (AAABBBCCC) 4n - tetraploidid (AAAABBBBCCCC) 5n - pentaploidid (AAAAABBBBBCCCCC) 6n - heksaploidid (AAAAAABBBBBBCCCCCC) 8n - oktoploidid (AAAAAAAABBBBBBBBCCCCCCCC) 10n - dekaploidid (AAAAAAAAAABBBBBBBBBBCCCCCCCCCC). Esitatud reas tähistavad A, B ja C kolme erinevat kromosoomi. Monoploidsust (haploidsust) esineb loomadel harva ja seda loetakse anomaaliaks. Erandiks on siin isasmesilased - lesed, kellel haploidne kromosoomiarv on normaalne. Lesed arenevad emasmesilase viljastamata munadest partenogeneesi teel. Monoploidsus võib diploidsetel loomadel tekkida viljastusprotsessi häirete tagajärjel: munarakk võib hakata arenema viljastamata, ilma spermi osavõtuta (tõeline partenogenees). Sperm võib osaleda