Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Maasikas Fragaria Maasikas (Fragaria) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv perekond. Maasika perekonda kuulub umbes 20 liiki ning hulgaliselt hübriide ja kultivare. Ka tuntuim maasikas aedmaasikas on virgiinia ja tsiili maasika hübriid. Maasikaliikide eristamisel on oluline kindlaks määrata tema kromosoomide arv. Haploidsel maasikal on 7 kromosoomi, aga enamik maasikaliike on polüploidsed: mõned on diploidsed (2 komplekti ehk 14 kromosoomiga), mõned tetraploidsed (4 komplekti ehk 28 kromosoomiga), heksaploidsed (6 komplekti ehk 42 kromosoomiga), oktoploidsed (8 komplekti ehk 56 kromosoomiga) või dekaploidsed (10 komplekti ehk 70 kromosoomiga). Üldreeglina on need liigid, millel rohkem kromosoome, vastupidavamad ning kasvatavad suuremad taimed suuremate marjadega.
Sellel liigil haploidiseerumist ei toimu (meioosi teine jagunemine puudub). Küll aga haploidiseerub sugulist paljunemist omav leivapärmseen, tehes vahepeal oma rakust eoskoti, milles toimuvad järjestikku mõlemad meioosi jagunemised ja moodustub neli eost. On andmeid, et rakutuuma ja mtGenoomi proliferatsioon ei ole sõltumatu. Klonaalsetelt paljunevatel parasiitsetel kottseentel, nii üherakulisel diploidsel pärmil Candida albicans (Xu et al., 1999) kui hüüfe moodustaval haploidsel taimede vahemädaniku tekitajal Sclerotinia sclerotiorum (Kohli & Kohn,1998), esineb nii mtGenoomis kui tuumagenoomis rekombinatsioone (retikulaarsus) (Kohli & Kohn,1998; Couch & Kohn, 2000; Anderson et al., 2001). Candida albicans kliinilistel tüvedel pole selliste rekombinatsioonide teke juhuslik: väheste eranditega vastavad mtGenoomi genotüüpidele kindlad tuumagenoomi genotüüpide klastrid. Leiti, et tuumagenoomi muutumisele on kaasatud mtDNA muutumine. Mehhanismi ei teata. Sellised
tsentromeene osa, mis seostub tavaliselt teise kromosoomiga. Genoommutatsioonid Need on muutused kromosoomide arvus. 1. arv suureneb a) üksiku kromosoomi arv b) kõigi kromosoomide tasandil - polüploidsus (3n, 4n jne) 2. arv väheneb a) üksiku kromosoomi tasandil (Turneri sündroomiga naised, kellel on ainult X kromosoom 1:2000 tüdrukust) b) kõigi kromosoomide tasandil (saame haploidse elujärgu) - kõrgemad organismid haploidsel tasandil eksisteerida ei saa. Genoommutatsioonide tekkepõhjused 1. Endomitoos - toimub DNA kahekordistumine, kuid ei järgne raku jagunemist. Eriti esineb taimedel. 2. Viljastamises osaleb diploidne sugurakk 2n + n = 3n (taimedel ja seentel üsna sage) 3. Viljastamises osaleb sugurakk, milles üks kromosoom on kahes korduses nt Downi sündroom, supermehe ja supernaise sündroomid. 4. Viljastumises osaleb sugurakk, milles ühte kromosoomi polegi 5
Erand üle kandub terve kromosoom (nt. Downi sündroom) c. Isokromosoomid geneetiliselt mitteaktiivsed Genoommutatsioon muutused kromosoomide arvus: 1) Kromosoomide arv suureneb: a. Üksiku kromosoomi arv b. Kõigi kromosoomide tasandil 2) Arv väheneb: a. Ühe kromosoomi tasandil b. Kõikide kromosoomide tasandil väheneb kõikide kromosoomide arv. Kõrgemad organismid haploidsel tasandil eksisteerida ei saa Genoommutatsioon: 1) Endomitoos toimub DNA kahekordistumine, kuid ei järgne raku jagunemist. Eriti esineb taimedel 2) Viljastamises esineb diploidne sugurakk 3) Viljastamises esineb sugurakk, millest 1 kromosoom on kahes korduses 4) Viljastamises osaleb sugurakk, milles ühte poolt polegi 5) Vanemate sugurakkudes on eri arv kromosoome, sest vanemad kuuluvad eri liikidesse 6) Keharakkude ühinemine, hulktuumsete rakkude teke
annaabi.ee 
