Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullalahuse konsentratsioon sõltub:1.Mulla vee sisaldusest. 2.Temperatuurist 3.Süsihappegaasi sisaldusest 4.Bioloogiliste protsesside intensiivsusest. 9.Millist temperatuurivahemikku mullas loetakse biokeemilistele protsessidele soodsaks? Optimaalne temperatuur on 20..35kraadi. 10.Mis toimub mullas hapendusprotsesside käigus, milliseid hapendusprotsesside tüüpe teate? Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandus reaktsioone mullas.Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad.Kõrgetel temperatuuril ülekaalus hapendusprotsessid. Jahedates ja liigniisketes tingimustes ülekaalus taandumisprotsessid. 11.Mida näitab mulla hapendus-taanduspotentsiaal, milline on selle soovitav vahemik? Muldade
Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullalahuse konsentratsioon sõltub:1.Mulla vee sisaldusest. 2.Temperatuurist 3.Süsihappegaasi sisaldusest 4.Bioloogiliste protsesside intensiivsusest. 9.Millist temperatuurivahemikku mullas loetakse biokeemilistele protsessidele soodsaks? Optimaalne temperatuur on 20..35kraadi. 10.Mis toimub mullas hapendusprotsesside käigus, milliseid hapendusprotsesside tüüpe teate? Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandus reaktsioone mullas.Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad.Kõrgetel temperatuuril ülekaalus hapendusprotsessid. Jahedates ja liigniisketes tingimustes ülekaalus taandumisprotsessid. 11.Mida näitab mulla hapendus-taanduspotentsiaal, milline on selle soovitav vahemik? Muldade
rullimine hingamine = süsi-happegaasi eraldumine. Et soojenemine on tunduvalt Wmm sisaldab endas kogu seotud vett ja 9. multsimine normaalselt toimuks peab mullast väljuma aeglasem. osa kapillaar liikumatut vett. Vajalik, et leida C02. Mulla õhuhapniku sisaldus peaks Muldade hapendustaandusreziimi taimede poolt mullast raskesti kätte saadav Mullalahus olema vähemalt 10%. all mõistetakse mulla õhu, vee ja vee hulk = Wmm-Wnärb Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla Mulla õhu hapniku sisalduse alus võib soojusreziimi koosmõjust Väliveemahutavus Wv või Wväli vastastikkuse toime tulemus
Need mullad on halvasti õhustatud · Liivmullad hästi õhustatud, põuakartlikud. Mullaveesisaldusest oleneb soojusmahtuvus väga suurel määral. Veega küllastunud liival on see 2,5 korda suurem, kui kuival liival. Veega küllastunud savil 3 korda suurem kui kuival savil. Turba puhul on see 6 korda. Niiske muld on alati külmem kui kuiv muld. Kõrge põhjavee puhul mulla soojenemine on tunduvalt aeglasem. Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandus reaktsioone mullas. Hapendumine: (eraldub energia) 1. hapniku liitumine 2KNO2 + O2 2KNO3 2. vesiniku äraandmine (CH2COOH)2 H2 + (CHCOOH)2 3. elektroni loovutamine Fe2+ Fe3+ Taandumine: 1. hapniku loovutamine 2. vesiniku liitmine 3. elektroni liitmine Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad. Pöörduvad protsessid seotud Fe ja Mg ühendiga
protsessid. Need mullad on halvasti õhustatud · Liivmullad hästi õhustatud, põuakartlikud. Mullaveesisaldusest oleneb soojusmahtuvus väga suurel määral. Veega küllastunud liival on see 2,5 korda suurem, kui kuival liival. Veega küllastunud savil 3 korda suurem kui kuival savil. Turba puhul on see 6 korda. Niiske muld on alati külmem kui kuiv muld. Kõrge põhjavee puhul mulla soojenemine on tunduvalt aeglasem. Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandus reaktsioone mullas. Hapendumine: (eraldub energia) 1. hapniku liitumine 2KNO2 + O2 2KNO3 2. vesiniku äraandmine (CH2COOH)2 H2 + (CHCOOH)2 3. elektroni loovutamine Fe2+ Fe3+ Taandumine: 1. hapniku loovutamine 2. vesiniku liitmine 3. elektroni liitmine Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad
annaabi.ee 
