· Näiteks: HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4 leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid: NaOH, KOH, Ca(OH)2 tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad Mitteelektrolüüdid · Ained, mis lahustuvad vees kuid ei dissotsieeru; · Juhtivuse muutust ei esine; · Näiteks:Etanool C2H5OH;Sukroos C12H22O11 Happed ja alused · Brönsted ja Lowry happe-aluse teooria,1923 · happe ja aluse definitsioonid · konjugeeritud happed ja -alused · Hape1 ->Alus1 + Prooton (H+) · Alus2 + prooton -> Hape2 · Hape1 + Alus2 ->Alus1 + Hape2 · H2O + NH3 -> OH- + NH4+ · HNO2 + H2O -> NO2- + H3O+ Happe ja aluse definitsioonid · Happed on ühendid, mis loovutavad prootoneid (e. vesinikioone); · Alused on ühendid,mis seovad prootoneid. · vesilahustes ei eksisteeri vabu vesinikioone H+, vaid eksisteerivad põhiliselt hüdroksooniumioonid H3O+. Amfiprootsed solvendid ehk amfolüüdid · Amfolüüt-Solvent käitub nii aluse kui ka happena · Autoprotolüüs · H2O + H2O H3O+ + OH-
Kv Ka Kh 1 H Kv Kh Ka K hüdr Kv Ka Kh [H+]= K hape1 K hape2 Ks S= a b a bb a
Alati eeldatakse prootoni ülekannet happelt alusele. Kuigi aineid saab klassifitseerida hapeteks ja alusteks, ei toimi nad hapete või alustena iseseisvalt Tingimusi (partnereid) muutes võib enamasti sundida happe käituma alusena ja vastupidi. Amfolüüt- solvent käitub nii aluse kui ka happena. vesilahustes ei eksisteeri vabu vesinikioone H+, vaid eksisteerivad põhiliselt hüdroksooniumioonid H3O+. Hape1 Alus1 + Prooton (H+) Alus2 + prooton Hape2 Hape1 + Alus2 Alus1 + Hape2 H2O + NH3 OH- + NH4+ HNO2 + H2O NO2- + H3O+ HCl + H2O H3O+ + Cl- · Vee molekul on siia lisatud, et rõhutada aluse vajalikkust hape-alus reaktsiooniks. H3O+ on hüdrooniumioon. Autoprotolüüs- 2H2O = H3O+ + OH- Vee molekul käitub normaalselt nii happe kui alusena (vastavalt partnerile) ja on seetõttu amfiprotoonne aine. Amfiprotoonsuse tõttu toimub ka puhtas vees prootoni ülekanne ühelt vee molekulilt teisele-vee autoprotolüüs.
Metaanhape ehk sipelghape HCOOH Etaanhape ehk äädikhape CH3COOH Saamine · Saadakse alkoholide oksüdeerumisel. · CH3CH2OH + O2 CH3COOH + H2O · CH3OH + O2 HCOOH + H2O Keemilised omadused · Karboksüülhapped on nõrgad happed. · Keemilised omadused on samad mis hapetel: 1. Hape + Metall Sool + Vesinik 2. Hape + Alus. oks Sool + vesi 3. Hape + Alus Sool + Vesi 4. Hape1 + Sool1 Sool2 + Hape2 · Näide: Al(OH)3 + 3CH3CH2COOH (CH3CH2COO)3Al + 3H2O Füüsikalised omadused ja kasutamine Metaanhape Etaanhape Söövitav Söövitav Hapu lõhn Tahkub 17oC Seguneb veega Seguneb veega Looduses sipelga ja mesilase mürgis ning Kasutatakse maitsestamiseks ja nõgese kõrverakkudes konserveerimiseks
Selliseid alust ja hapet nimetatakse seostatud alus ja hape ehk konjugeeritud alus ja hape. On selliseid ühendeid, mis olenevalt tingimustest võivad käituda kas happe või alusena: H2O + H+ ⇄ H3O+ käitub nagu alus H2O ⇄ OH‾ + H+ käitub nagu hape Neutralisatsioonireaktsioonis osaleb alati kaks seostunud happe ja aluse paari. H3O+ + OH‾ ⇄ H2O + H2O hape1 alus2 alus1 hape2 CO32‾ + H2O ⇄ HCO3‾ + OH‾ alus1 hape2 hape1 alus2 seos- hape CH3COOH H2CO3 H3PO4 H2PO4‾ NH4+ tatud alus CH3COO‾ HCO3‾ H2PO4‾ HPO42‾ NH3+ Henderson-Hasselbachi võrrand: pH=pK + log Cseostatud alus Cseostatud hape 8. hüdrolüüs: Kõige üldisemalt on hüdrolüüs ainete vastastiktoime veega, mille tulemusena tekivad