Poiss veenab neiut natuke aega. Ausõna peale, lubab Angela Karlol alla tulla, ent vaid selleks, et näha, kas poiss oma sõna ka peab. Karlo uurib, et miks ta ei ta temale naiseks tulla. Neiu heietab kellestki Mathiasest (noorteenerist). Mathias oli kord Angelale öelnud, et ta tuleb tagasi kas surnult või ss on kui kuningas. Karlo teeb veel ühe lähenemiskatse, ent tüdruk ei taha üldse, et tema vanemad teda üksinda koos teise mehega näeksid. (Ilmuvad, isa ees, ema järel, kes haokubu all kõveras.) Ema heidab Isale ette, et kohe peale seda, kui oli end mehele andnud, on mees kõik kohustused naise kaela visanud. Isa ja Carlo lähevad koos loomi taredesse kokku ajama. Samal ajal peavad Ema ja tütar tõsist jutuajamist. Ema räägib, milliseks kujuneb tema tulevik, kui ta Karloga lapse saab. Angela räägib, et Karlol oli sündinud kodus kahe peaga vasikas. Ema palub, et laps Karlo ära võtaks
Mu saapad on märjad, ja pealegi need neetud veskid, mis kõik oma pisarad mulle selga valasid! Kuradi piiskop oma veskitega! Tahaksin meeleldi teada, mis sihuke piiskop veskitega teeb! Kas ta mõtleb möldriks hakata? Kui talle selleks ainult mu needmist vaja läheb, siis võib ta selle saada ja temaga koos ta katedraal ning ta veskid! Küll näeme, kas need molutajad mind läbi lasevad! Mis nad seal õieti teevad! Soojendavad ennast, tore lõbu! Vahivad, kuidas sada haokubu põlevad: tore vaatepilt!» 3 2 Ligemalt asja uurides nägi ta, et ring oli palju suurem kui vaid lihtsaks soojendamiseks kuningliku lõkke juures, selge oli ka, et vaatlejate hulka ei tõmmanud siia kokku ainult nende saja põleva haokoo ilu. Laial vahemaal rahva ja lõkke vahel tantsis noor tütarlaps. Kas too noor tütarlaps oli inimene, näkineid või ingel, seda ei saanud Gringoire, see skeptiline filosoof ja irooniline poeet, esimesel silmapilgul kindlaks teha, nii võlutud oli ta
,,Nägin, kui ta lakas heinu kokku kraapis ja mööda redelit alla tuli: sõrmed ei paindunud ümber pulkade, ainult redeli sammastest said nad veel õieti kinni," seletas Indrek. Ema pööras näo kõrvale ja jäi oma vimmas pihaga nõnda poja ette seisma. Ja äkki viirastus Indrekule mingisugune ammumöödunud sündmus, sest ka seal oli ema seisnud samuti vimmas pihaga. Aga tol korral oli see keset õue, pool haokubu süles. ,,Ah sammastest said veel?" lausus ema, segades poja nägemust. ,,Jah, sammastest said," vastas see. Alles natukese aja pärast küsis ema: ,,Kas sa siis seda alles nüüd nägid?" ,,Just täna hommikul esimest korda," vastas Indrek. ,,Aga see on ju ammugi nõnda," seletas ema, ,,sa pole ainult tähele pannud. Teie ükski ei pane seda tähele. Aga näe, kui said linna kooli, läksid silmad lahti. Koolis läksid lahti." ,,Arvad sa tõesti, et koolis," kahtles Indrek.
annaabi.ee 
