HÄÄBUMINE Seoses handi elualade tööstusliku hõivamisega sisserännanute arv kasvanud suuresti. Kiiresti tekkinud tööstuspiirkondadest on hante sunnitud lahkuma. Tööstuslik hõivamine globaalne naftatööstus. Hantide ajaloolisel asualal asuvad nüüd Salõmi naftaväljad. Globaalse naftatööstuse ja põlisrahvaste omavahelisi suhteid ja kooseksisteerimise võimalusi on palju uuritud, kuid siiski on jõutud arusaamale, et handid on hääbumise äärel. Üksnes kolm ja pool tuhat hanti elab metsades, kasvatab põtru ja ainult kümnendik neist tunneb oma esivanemate kombeid ja uskumusi.
ülestähendusi tegi ungari keeleteadlane Antal Reguly (18191858) oma reisil manside ja hantide juurde 18431844, veendudes ühtlasi nende keelte lähisuguluses ungari keelega. 1930. aastatel töötati välja mansi kirjakeel. Kirjakeeles kasutati algul ladina, alates 1938. aastast aga vene tähestikku. HANDI KEEL Handid elavad Lääne-Siberis Obi, Irtõsi ja teiste sealsete suurte jõgede ääres hajali laial territooriumil. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 28 678 hanti. Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakiteks: see nimi käibib mõnedes keeltes erialakirjanduses veel kohati tänaseni. Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks Handi keele kolme erineva murde kõnelejad ei mõista üksteist või mõistavad osaliselt, mistõttu võib neid murdeid vaadelda ka kui eri keeli
Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. Varasemas kirjanduses kohtab endist nimetust ostjakid. Ungari keeleuurija P. Hajdu järgi jaotatakse hante dialektide alusel põhja-, lõuna- ja idahantideks. Handi keele murded on nii erinevad, et see teeb nende omavahelise suhtlemise väga raskeks. Handid ise jaotavad ennast jõgede järgi, mille kallastel nad elavad. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 30 943 hanti, neist kolmandik valdab emakeelt. Praeguseks ajaks on alles jäänud vaid ida- ja põhjahandid. Handid on ette jäänud maailma suurimate maagaasi- ja naftavarude ammutamisele, mis algas 1960. aastatel ja kestab tänaseni suuremas mahus kui kunagi varem. Neilt on ära võetud karja- ja jahimaid, neid on asustatud ümber ja reostatud nende elukeskkonda.3 Seoses naftatööstusega on tulnud hantide ja manside territooriumile elama suur hulk inimesi mujalt
Administratiivselt asustavad handid Handi-Mansi ja Jamali Neenetsi autonoomset ringkonda ning väike osa ka Tomski oblastit. Hantide asuala jääb valdavalt taigaaladele, kus kasvavad seedrid, männid ja lehised, põhjas ka metsatundrasse ja lagetundrasse. Need on soised madalad alad (25-100 m ü.m.p) rohkete jõgede ja järvedega. 2 ARVUKUS 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 28 678 hanti. 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid Vene NFSV territooriumil 22 283. Seega on hantide arvukus viimase kümne aastaga kasvanud, põhjuseks ilmselt eelkõige Venemaa rahvuspoliitika. Handid on arvatud ,,Põhja-alade väikesearvuliste põlisrahvaste" hulka ning neile on antud kollektiivsed õigused kasutada teatavaid territooriume ja taastuvaid loodusressursse vastavalt oma traditsioonilistele elatusaladele, samuti teatav (sageli formaalne) kaasarääkimisõigus nende asualal leiduvate
annaabi.ee 
