teadusdistsipliini ning selle eesmärke ja ülesandeid) ilminguid spordi lokaalsel, rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil; millised on spordi Spordisotsioloogias uuritakse sporti ühiskonna vaatenurgast, ühiskonnast ja kommertsialiseerumise olulisemad tunnused) selle arengust sõltuva nähtusena, s.t spordi nähtusi tõlgendatakse ühiskonnast, kultuurist, Hannerz eristanud lokaalses kultuuris kolm võtmevoolu (vt Houlihan 1994). Esimene puudutab sotsiaalsest struktuurist ja sotsiaalsetest institutsioonidest lähtudes. kultuuritarbekaupu, mis ringlevad turul (s.h spordikaubad ja spordiülekanded televisioonis). Spordisotsioloogias uuritakse spordi sotsiaalseid nähtusi ja inimese Teine vool (rahvuslik) asetseb poliitilises sfääris ja on keskendunud riigi kui organisatsioonilise
juba tegu arenguga, mis toimub sotsiokultuuriliste tingimuste raamides. Seepärast on sotsiokultuurilises perspektiivis inimese arengul ja õppimisel kesksel kohal kommunikatiivsed protsessid. Millegi oskamine (lugemine, kirjutamine jmt) tähendab enamasti kommunikatiivse praktika valdamist ning selles praktikas esineb üldjuhul ka mingisugune füüsiline tegevus. Niisugugune areng on viinud meid õppimise ja sotsialiseerumise vormide eristamisele (Hannerz, 1992). Võime rääkida primaarsest ja sekundaarsest sotsialiseerumisest. Primaarne sotsialiseerumine leiab aset väiksemas kogukonnas, peres. Laps tegutseb ja õpib koostoimes kaasinimestega (lähedastega), mis on oma iseloomult emotsionaalsed ja eksistentsiaalsed. Sekundaarse õppimise korral, mis toimub koolis ja teistes institutsionaliseeritud keskkondades, on tingimused õppimiseks teistsugused. Lapsel pole institutsiooni ega selle esindajatega niisugust
exposure to varied cultural praxes and backpacker subculture, which may manifest in extreme pressure on their socio-cultural identities. One possible outcome of sustained, diverse cultural interaction is a cosmopolitan disposition (in contrast to parochialism), in which it is suggested that tourism may lead to a subjective open-orientation or outlook towards other ways of life (Enoch & Grossman, 2010; Germann Molz, 2006; 2008; Hannerz, 1990). Indeed, Ryan 8 (Australian, 48) after 14 years of lifestyle travel attested: ‘I’ve experienced a continued acceptance of all lifestyles and all types of people. A greater knowledge about the world as a small glass, like a universal condition rather than a national condition.’ A further cosmopolitan claim was staked by Adam (Israeli, 25):
Liikumine: migratsioon, turism, kaupade ja rahavood tohutu mõjuga kohtadel Segunemine: kultuuride ristteede arv suureneb; tagajärjeks nii hõõrdumine kui vastastikune sõltuvus Haavatavus: piiride nõrgenemine, riskide suurenemine – haigused, terrorism jne. Kohaliku tähtsuse tõus Peter Worsley Globaalse kapitalismi kujunemine Modernsuse universaliseerumine ehk üleilmseks muutumine Kolmas maailm kui oluline uus jõud polariseerunud maailmas Ulf Hannerz Kultuur ise juba defineeritud kui protsess, liikuine ja osaline integreerumine, mitte stabiilne ja kuhugi kinnitatud tähendussüsteem Globaliseerumine = modernsuse globaalsed aspektid, mitte monoliit, mitte globaalne küla Selline võimalik uurida ka selle üleilmseid avaldumisvorme Kultuuriline kreoliseerumine: kahe või enama diskreetse traditsiooni omavahel sidumine (ka kultuuriline hübriidsus) T.H. Eriksen
annaabi.ee 
