kujundamine mitmeks erinevaks eluks, elamine kui loomingu aine, püüad olla näitleja elulaval (Tamberg 2005: 9). Elulugu Tambergi isa ja ema abiellusid 1924. aastal. Ema nimi oli Linda ning isa nimi Martin. Tamberg sündis 24, mail 1930. aastal Tallinnas. Ta oli peres ainus laps. Terve oma lapsepõlve elas ta Nõmmel. Teda pandi ema initsiatiivil muusikat õppima ning esimese asjana hangitigi talle klaver. Kõigepealt hakkas ta ise kodus klaveril meloodiakäike otsima. Hiljem, kui ta sai juba klaveritunde ja tundis noote, kirjutas ta oma esimesed lood paberile. Tema kooliaeg algas 1938. aastal, kui ta läks 8-aastaselt teise klassi. Kool kuhu ta läks kandis nime Rahumäe algkool. Tal läks koolis suhteliselt hästi. Keskkoolis tegeles ta eelkõige muusikaga. Temast sai kümnendas klassis Eugen Kapi kompositsiooniõpilane. Keskkooli lõpupoole 10. ja 11.
Kõige tõenäolisemateks peetakse neist aga läbi etruskide samniitidelt ja oskidelt pärit traditsiooni tuua surnud esivanemate hingedele ohvriande. Umbes 5. saj e.Kr oli samniitidel ja oskidel olnud komme selleks surnud esivanemate haual võidelda. ,,(...) vanasti usuti, et inimese veri teeb surnute hinged lahkeks. Niisiis ohverdati matustel vange või selleks otstarbeks ostetud orje. Hiljem meeldis jumalakartmatutele jätkata seda toimingut üksnes lõbu pärast. Sellepärast hangitigi orje, keda võis vormida kui relvi, õpetades neid tapma. Varsti lasti neil kindlaksmääratud päevadel haudade juures hukkuda." - Tertillus (1) See etruskide komme on selgeks näiteks, kuidas ühest religioossest rituaalist võib kujuneda puhtast lõbujanust kannustatud tegevus. Kuna antiikajal oli võitluskunst ja verevalamisega seotud spordialad väga levinud, oli Vana-Rooma ühiskond nendega juba varem tuttav
ja trummid – tulid eelnevalt tegutsenud Karl Talu külakapellist. K. Talu jäi esialgu ka orkestri juhiks edasi. Eelmainitud intervjuus meenutab H. Juurikas, et 1936. aastal ostis isa neile patareidel töötava raadiovastuvõtja, mis sai vastasutatud džässbändi oluliseks õppevahendiks – igal nädala- vahetusel kuulati Tallinna parimate orkestrite ülekandeid, õpiti neist ja kirjutati kuuldu üles 142 . Džässbändi repertuaari hangitigi algul raadiost eeskätt K. Strobeli ja J. Pori orkestrite lugusid mälu järgi maha kirjutades 143 (siit on pärit ka H. Juurika esimesed arranžeerimise katsetused), hiljem ka Esto-Muusikast UFA filmimuusika noote ostes. 141 Tali (ka Talli) asula oli Eesti Entsüklopeedia andmetel samanimelise, umbes 1400 elanikuga valla keskus Edela-Eestis Saarde kihelkonnas. 142 Raadiost kuulis Tali džässbänd ka P. Veebeli 1936
annaabi.ee 
