Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni; Euroopas 10 milj tonni; L-Ameerikas 3 milj tonni; P-Ameerika 8 milj tonni; Aafrikas 2 milj t Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke rudimentaalne peenis. Kalkuni-, pardi-, lihakana- ja hanetibude sugupool määratakse enamasti samuti kui munakanatibudel. Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku värvuse ja küünarhoosulgede kasvukiiruse järgi eristada täpsusega 99...100%. Vastkoorunud munakanatibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukiiruse järgi. Haudemunade tootmine
muna on emas sugurakk, mis on ümbritsetud rebu, munavalge kiud- ja lubikestaga. Sisaldab kõiki organismi kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke toitaineid, Tervelt lindudelt saadud muna sisu on steriilne. Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avataks tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel(isaslindudel) väike köbruke- rudimentaalne peenis. Kalkuni pardi lihakan ja hanetibude sugupool määrataks enamasti samuti kui munakana tibudel Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kana tibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku värvuse ja küünarhoosulgede kasvukiiruse järgi eristada täpsusega 99... 100 % Vastkoorunud munakana tibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukkiruse järgi. Põllumajanduslindude majanduslikult kasulikud omadused: suur sigivus, lühike
B2-vitamiini loodete suremus juba esimesel haudenädalal (kanaloodetel kõige suurem hukkumine 11. haudepäeval) E-vitamiin Verevalumid Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke – rudimentaalne peenis. Kalkuni-, pardi-, lihakana- ja hanetibude sugupool määratakse enamasti samuti kui munakanatibudel. Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku värvuse ja küünarhoosulgede kasvukiiruse järgi eristada täpsusega 99…100%. Vastkoorunud munakanatibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukiiruse järgi. ERINEVATE LINNULIIKIDE KASVATAMINE Kalkunid Kalkunite põlvnemine
järglasi. Hanede bioloogilised ja majanduslikud iseärasused suhteliselt väike munatoodang, madal munade viljastatus ja tibude kooruvus, tugevasti säilinud haudeinstinkt. Pikaealised, sugulindudena kasutatavad 5...7 aastat. Ekstensiivsel ja poolintensiivsel pidamisel saab üles kasvatada karjamaal väga vähese jõusöödaga. Hanede aretussuund tänapäeval: palju haudemune andvad liinid ja krossid suur hanetibude kasvukiirus esimesel kahel kasvukuul. Haneliha tootmiseks kasutatakse ristamist landee, suured hallid, tuluusi, gorki, kubaani, hiina, itaalia, gorki, reini. 8 Kanamuna kui toiduaine Üks kanamuna katab inimese päevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lüsosüümi. Kanamuna sisaldab kolesterooli (rebus ~230 mg)
..30 päeva. Annab hallhanega ja kõikide hanetõugudega normaalselt sigivaid järglasi. Hanede bioloogilised ja majanduslikud iseärasused suhteliselt väike munatoodang, madal munade viljastatus ja tibude kooruvus, tugevasti säilinud haudeinstinkt. Pikaealised, sugulindudena kasutatavad 5...7 aastat. Ekstensiivsel ja poolintensiivsel pidamisel saab üles kasvatada karjamaal väga vähese jõusöödaga. Hanede aretussuund tänapäeval: Palju haudemune andvad liinid ja krossid. Suur hanetibude kasvukiirus esimesel kahel kasvukuul. Haneliha tootmiseks kasutatakse ristamist ♂ landee, suured hallid, tuluusi, gorki, ♀ kubaani, hiina, itaalia, gorki, reini. Hanede munatoodang suureneb enamikul tõugudel 3-l esimesel munemisaastal. Sundsulgimine ei anna alati soovitud tulemusi. Isashanede suguline aktiivsus külmal ajal pärsitud. Hanedel ei ole püsivat monogaamset eluviisi, moodustunud paarid hoiavad eriti väikestes
SUGUHANESID ON OTSTARBEKAS PIDADA MITME AASTA VÄLTEL, SEST TEISEL JA KOLMANDAL AASTAL ON MÕLEMAID ROHKEM. ESIMESEL AASTAL MUNEVAD 30-50 MUNA. SÖÖDAKASUTUS HALVEM KUI KANADEL, KALKUNITEL JA PARTIDEL, AGA NAD ON KOHANENUD VÄGA HÄSTI HALJASSÖÖTADEGA. HANED ON KÕIGE KIIREMINI KASVAVAD KODULINNUD. 2 KUU VANUSTENA KAALUVAD KESKMISELT 3 KG. HANEDE LIHAKEHAD ON HÄSTI RASVARIKKAD (~ 50% LIHAKEHAST). HANED VÕIVAD KERGESTI JÄTTA PESAD MAHA, AGA POEGI KAITSEVAD KIIVALT. Söötmine Hanetibude söömaõpetamine toimub plastmassist alustele riputatud söödaga, tavaliselt purustatud söödagraanulitega. Paralleelselt söödaalustelt hangitava söödaga peaks see olema saadaval ka reguleeritava servakõrgusega ümaraist söödaautomaatidest. Hanetibudele ja hanede teistele vanus- ja produktiivsusrühmadele ette nähtud söötmisnormid on esitatud tabelis Pidamine Haned peetakse sügavallapanul, mida aeg-ajalt lisatakse. Hane kohta kulub aastas umbes 40 kg allapanumaterjali
annaabi.ee 
