Ka puuõõnsusi on vähe ja lindudel pole seal elupaiku. Nende metsa omadustega on harjunud mäger, valgejänes ja kivisisalik. Lindudest elavad nõmmemetsas pöialpiss, metsis, erinevad rähni liigid ja metskiur. (http://www.latvia.travel/sites/default/files/imagecache/node-photo/171-dobeles_ukru_garsa_3.jpg ) 7 Metsis Metsis rahvapärased nimed on mõtus, rögiseja ja metsakulu. Metsis on meie suurim kanaline. Ta hanesuurune jässakas lind. Metsis eelsitab elupaigana vanemaid männikuid, kus inimesi liigub vähe. Ta on kasvult väga kogukas, peaaegu hane suurune. Männikud pakuvad metsisele toitu mitmel aastaajal. Suve teisel poolel ja sügisel sööb ta metsamarju, talvel männiokkaid. Talveks metsis Eestist ei lahku. Emasmetsis on värvuselt pruunikirju, isametsis kevade poole mustjas, punakaspruunide tiibadega. Pesapaigaks on sageli soostuvad männikuosad. Metsise pesa esitseb maas. Mune on pesas 6-10. Nii
Seotus merega on erinevatel linnuliikidel erinev. Ookeanilised linnuliigid: veedavad peaaegu kogu oma elu avamerel, tulles ainult pesitsusperioodiks väikestele meresaartele. Teised linnuliigid on valinud elupaigaks rannikuala. Esineb ka linde, kes pesitsevad sisemaal, kuid väljaspool seda aega tegutsevad ainult merel või rannikul. MERELINNUD kunagi ei pesitse sisemaal kunagi( kui siis haruharva või täiesti juhuslikult) 1. HAHK ( somateria mollissima)peaaegu hanesuurune lind.Sulestik emastel pruun, tumedamate vöötide ja tähnidega. Isaste sulestik onpesitsusajal üsna kirev- musta ja valgekirju, helerohelise laiguga kuklal ja pea küljel ning kreemika pugualaga. Läänemerel laialt levinud. Pesitsuspaigana eelistab väikseid kaljusaarekesi ja lamedat kaljurannikut. On hea ujuja, võib sukelduda 10 m sügavusele. Talvitub mere lõunaosas, ei lenda ära. Sööb limuskeid, rannakarpe
Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel) Pärandkooslused on väga olulised lindude rändel, linnud saavad seal puhata ja kosuda. Matsalu looduskaitseala loodi juba 1957. Aastal. Alates 2004. Aastast kannab ta rahvuspargi nime. Kui Matsalu kevadiste linnuliikide ja häälte virvarrist välja valida vaid üks, kõige iseloomulikum linnuhääl, oleks selleks lagle. Valgepõsk-lagle on musta- valgekirju hanesuurune lind, põsel valge laik. Kui hiigelsuur linnuparv rannaniidul näksib, kaigub nende vali kaagutamine väga kaugele. Ka õhus liikudes, lendu tõustes ja maandudes on lagled lärmakad. Kui laglede päevaseid toimetusi ei häirita, toimub parve liikumine nagu kellavärk. Söögirohumaadele saabutakse enamasti varahommikul, päevaks lahkutakse päevarohumaadel. Õhtuks tullakse taas söögirohumaadele, et ööseks lennata üuhkamisaladele
annaabi.ee 
