*Tarbida vett piisavas koguses. * Põhisöökidel jälgida taldrikureeglit! *Lisada toidumenüüsse kaunvilju (need on mineraalise ja vitamiinide rikkad) *Soovitatakse süüa vähemalt 3-5 korda nädalas kala. (ükskõik, millist kala, heeringas, kilu, lõhe, räim jne) Näiteks: kilu täistera leiva ja munaga. *Eelistada valget liha. (kui keeta või teha ahjus kana, siis pealolevat nahka mitte süüa. Eelistada ainult liha) *Õlid- praadimisel eelistada, kas searasva, hanerasva, pardirasva, võid, või kookosõli, palmiõli. Oliiviõliga, e, siis rafineerimata (õige oliiviõliga) ei tohi praadida, kõrgetel kuumustel hakkab eristuma kehale kahjulikke aineid. Oliiviõliga võib kergelt vokkida. Oliivõlid on mõeldud salatitesse. Kui ostad oliiviõli, siis peab see olema kindlasti tumedas klaaspudelis, teised oliiviõlid on oma tervislikkuse juba kaotanud. Mitte osta oliivõli, mis on valges pudeli või, millele on lisatud maitseaineid.
Naisi kaeti ka läbipaistva kangaga, mis oli tihedalt ümber keha mähitud. Jalas kanti sandaale (nahast, pilliroost, palmikiududest, vaaraodele on tehtud ka kullast). Hügieenile pöörasid väga suurt tähelepanu. Äärmiselt ranget puhtust pidasid preestrid ja nad raseerisid ära kõik ihukarvad. Kasutati ka erinevaid kreeme, mett, erinevaid õlisid, viirukit, kaerajahu. Kasutasid nii mehed kui naised. Ülikutest mehed värvisid nägu oranzika ookermullaga. Silmi värviti malahhiidipuru ja hanerasva seguga või punase ookermulla ja hanerasva seguga. Naised värvisid nägu sinise värviga, nagu veresooned. Tatoveeringuid oli nii meeste kui naiste kehadel ja nägudel. Mehed ajasid habet, sest sile nägu oli väärika mehe tunnus. Ainuke aeg kui mees habet võis kanda oli leinaaeg. Vaarao ilmus rahva ette valehabemega (kohustuslik ka naisvaaraodel). Ülikoolid ja teadus Varakeskajal oli haridust võimalik saada ainult kloostrites
..70 päeva vanuselt. Selleks ajaks langeb nende kasvuintensiivsus, halveneb söödaväärindus ja algab uute verisulekontsude moodustumine uueks sulgimiseks, mis raskendab lihakehade töötlemist ja vähendab nende kvaliteeti. Hanedel on võime ladestada organismi suurel hulgal rasva. Seejuures on hanerasv märgatavalt paremate dieetiliste omadustega ja inimorganism omastab seda paremini kui teiste loomade rasva. Hanerasva tuntakse rahvameditsiinis kui tõhusat vahendit külmetushaiguste raviks. Täiskasvanud nuumatud hane lihakeha võib sisaldada 40% ja rohkem rasva. Sulgi ja udusulgi saadakse täiskasvanud hanelt umbes 300 g. Udusulgi kitkutakse ka elusatelt hanedelt. Sel juhul saadakse hanelt mitu korda rohkem udusulgi. Täiskasvanud hanede udusuled on paremad kui noortel. Hanesulgedest valmistatud padjad, tekid, magamiskotid jms. on väga kerged, soojad, pehmed ja vastupidavad.
annaabi.ee 
