Munavalge vedelkiht Koorele kõige lähemal. Ümbritseb munavalget vedela kihina, on märk kvaliteetsest munast. Munavalge tihekiht Muna põhiline proteiiniallikas. Munade säilitamine Kanamunad toidulaual * Kanamunad on inimese toidulaual põhjendatult tähtsal kohal, sest nende toiteväärtus on suur: nad sisaldavad keskmiselt 12,5 % valke, 12 % rasvu, 1 % mineraalaineid, 0,5 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kalkuni-, pardi- ja hanemunade koostis on ligikaudu samasugune. Kuigi muna seedub ja omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. * Inimese organism omastab munavalkudest kuni 98 %. Mõnevõrra paremini omastab inimene toores, mitte pehmeks keedetud munas leiduvaid toitaineid, kuid see pole üldine seaduspärasus, vaid individuaalne omadus, mis oleneb mitmetest asjaoludest.
Täpselt paraja suurusega kanamunad, mis sobivad hästi igapäevaseks toiduvalmistamiseks. Suurus M (53-63 g) [4; 10.04.2008] 16 Igapäevatarkust kanamunadest Kanamunad toidulaual * Kanamunad on inimese toidulaual põhjendatult tähtsal kohal, sest nende toiteväärtus on suur: nad sisaldavad keskmiselt 12,5 % valke, 12 % rasvu, 1 % mineraalaineid, 0,5 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kalkuni-, pardi- ja hanemunade koostis on ligikaudu samasugune. Kuigi muna seedub ja omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. * Kõige kokkuhoidlikum munade toiduks valmistamise viis on keetmine 35 minuti kestel. * Viljastatud munad on väärtuslikumad kui viljastamata, kevadised munad paremad sügisestest ja talvistest. * Üks muna vastab kalorsuse, valkude, rasvade, A-vitamiini, tiamiini- ja
Sellised munad seisavad laitmatult ja neid võib kasutada nagu värskeid. Munad säilivad paremini jahedas ja pimedas, tömp ots ülalpool. Munadele pole kasulik loksumine külmkapi ukse küljes. Kanamunad toidulaual Kanamunad on inimese toidulaual põhjendatult tähtsal kohal, sest nende toiteväärtus on suur: nad sisaldavad keskmiselt 12,5 % valke, 12 % rasvu, 1 % mineraalaineid, 0,5 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kalkuni-, pardi- ja hanemunade koostis on ligikaudu samasugune. Kuigi muna seedub ja omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. Inimese organism omastab munavalkudest kuni 98 %. Mõnevõrra paremini omastab inimene toores, mitte pehmeks keedetud munas leiduvaid toitaineid, kuid see pole üldine seaduspärasus, vaid individuaalne omadus, mis oleneb mitmetest asjaoludest.
Iseloomustus Pardid hakkavad munema 5-6 kuu vanusena. Munemisperiood kestab 6-7 kuud, selle ajaga saadakse 140-150 muna . Haudumine kestab 26-28 päeva. Pardibroilerid tuleb tappa lihaks enne sulgimise algust 55-65 päeval, sest pärast ei saa sulgi kätte. Eriti inetud on tumeda sulestikuga lindude lihakehad. Sulgimine kestab 2 kuud. Eestis kasvatatavad parditõud pärinevad Pekingi partidest. Täiskasvanud isapardid kaaluvad 3-4 kg, emapardid 3-3,5 kg. Hanemunade saamiseks on vajalik veekogu, sest nad paarituvad meelsamini vees. Tõud Parditõud jaotatakse tootmissuuna alusel kolme põhirühma: liha-, liha-muna- ja Munatõud. Pekingi pardid.(Lihatõugu) Kampelli (khaki-kampelli) pardid(Munatõugu) India jooksupardid(Munatõugu) Eelsberi pardid(Lihatõugu) Ruaani pardid.(Lihatõugu) Orpingtoni pardid(Liha-munatõugu) Ajalugu Kodupardid põlvnevad sinikaelpardist (Anas platyrhynchos L.), kes käesoleval ajal
annaabi.ee 
