saadetaks kindlatel aegadel. Selline võimalus vähendab oluliselt energiakulu. Satelliidid võivad töötada nii akutoitel kui ka päikesepatareidel. Varjulise eluviisiga lindude puhul kasutatakse peamiselt akutoidet. GPS-saatjad on satelliitsaatjate edasiarendus, kus laekuvad asukohapunktid on oluliselt täpsemad. Lisaks salvestab seade ka punkti võtmise ajal momendi kiiruse ja liikumise suuna. (Kotkaklubi s.a.) 7) Miks võib hanelistel olla suurem kurn kui teistel pika elueaga linnuliikidel? Millest sõltub haneliste kurna suurus konkreetsel aastal? Hanelistel võib olla suurem kurn kui teistel pika eluaega linnuliikidel, kuna nende pojad saavad ise toitumisega hakkama ning on ka iseseisvamad. Haneliste kurna suurus konkreetsel aastal sõltub ilmastikutingimustest, linnu konditsioonist kui ka vanusest. (Hõrak s.a.) 11) Kuidas omandavad linnusuled järgmised värvused: sinine, must, valge, punane?
pärast poegimist. Laktatsioonitsükkel algab lehmade poegimisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40...60 päevane kinnisperiood enne uut poegimist. Kinnisperiood kestab 45...60 päeva. Kinnisperioodi võib vaadelda kui puhkeperioodi, mis on vajalik kogu organismi ettevalmistamiseks uueks lüpsiperioodiks. 51. Lindude sigimine Lindude suguorganid Isastel kõhuõõnes 2 raiga, mis sigimisperioodil oluliselt suurenevad. Raigades valminud seemnerakud liiguvad seemnejuhades kloaagini. Hanelistel ja jaanalindudel paikneb kloaagis veel väljasopistatav suguti, enamikul lindudest see aga puudub või peaaegu puudub. Emaste sugurakke toodab (samuti kõhuõõnes paiknev) munasari. Enamikul lindudel esineb vaid üks (vasakpoolne) munasari, papagoilistel ja pistrikulistel aga kaks. Valmivad munarakud liiguvad munasarjast munajuhasse. Munajuha viimast osa nimetatakse emakaks.Munajuha avaneb kloaaki. Ovulatsioon ja muna moodustumine
40:1; bakterites 8:1; seentes, udemesööjates, rohusööjates ja kiskjates 10:1. Erinevalt taimedest ei sisalda loomsed koed strukturaalseid süsivesikuid ega kiudu, kuid selle eest suures koguses rasva ja proteiini. Üleminekul tootjalt tarbijale toimub massiline süsiniku põletamine. Osadel liikidel on kujunenud võtted, kuidas omastada süsinikurikast toitu paremini. Mäletsejatel on eelmagu ja pärismagu... hanelistel on olemas liivapugu. On rida organisme, mis lagundavad tselluloosist rakuseinu (nälkijad, teod). Ellujäämiseks on välja kujunenud palju kaitsemehhanisme: füüsikalised, keemilised, morfoloogilised ja käitumuslikud abinõud. Sellises olukorras, kus toimub vastastikkune evolutsiooniline surve, kus iga taksoni evolutsioon sõltub teise taksoni evolutsioonist on koevolutsioon (ntks astelpaju põõsa lehed on kaetud väikeste ogadega
rändavad paikadesse, kus tingimused soodsamad, toitu rohkem, tehes perioodilisi rändeid. Rändamisvõimekus tähendab seda, et linnud väga levinud üle kogu maailma, erinevatesse ökoniššidesse (nt üksikutel saartel imetajaid sageli vähe, aga linde on), nad on ka kitsamalt spetsialiseerunud erinevateks eluviisideks, erinevused päris suured. Röövlindudel küllalt hea binokulaarne nägemisväli (saavad hästi kaugust hinnata), samas nt hanelistel või pardilistel väga hea üldala nägemine, aga väike binokulaarne ala. Inimesed eelistavad linde (ja ka imetajaid), kellel on samasugune silmade asetus nagu meil endal (suur binokulaarse nägemise väli), seega inimesed eelistavad sageli röövlinde lepislindudele. Sageli kui lind ise värviline, siis lähtub ka liigisiseses kommunikatsioonis palju värvidest. Lindudel neljanda värvitüübi nägemine (ultravioletne). Sugulises valikus ei ole mängus üksnes ratsionaalsed otsused, vaid ka
annaabi.ee 
