Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hanejahil" - 3 õppematerjali

JAHINDUS JA ULUKIBIOLOOGIA
4
docx

JAHINDUS JA ULUKIBIOLOOGIA

Jahiviisid · Ajujaht · Varistusjaht ­ ulukit oodatakse kindlas kohas, kus on teda oodata (põld, männinoorendik). Niimoodi peetaks jahti meie mitmetele sõralistele. · Hiilimisjaht ­ peab teadma ulukite käitumist, mida selga panna, vastutuult loomale peale minna (mitte allatuult) jne. · Peibutusjaht ­ loom hiilib jahimehele ligi, mitte vastupidi. Peibutatakse kahtemoodi: pannakse välja visuaalsed märgid (linnujahil, pardi ja hanejahil). Mõne liigi meelitamiseks piisab lihtsalt mingist skemaatilisest markeering (sarnane linnule), kuid teise liigi jaoks on vaja täpset koopiat. Teise viisi puhul kasutatakse häälitsusi. · Otsijaht ­ jaht seisva linnukoeraga. · Urujaht ­ püütakse peamiselt mäkra. Jahiliik, keda võib urust leida, kasutataks urukoera, kes ajab mägra tupikusse. · Jahtlippudega ­ hundijahi põhimeetod. Ala ümbritsetakse lipuringiga (punased toikad).

Metsandus → Jahindus
132 allalaadimist
Eesti imetajad eksami kordamismaterjal
34
docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

antud käsk.  Varitsusjaht – eelis on see, et ulukeid on pikalt võimalik näha ja jälgida. Saab teha otsuse, kas lasta või mitte.  Hiilimisjaht – kasutatakse põhiliselt sõraliste ja väikekiskjate puhul.  Otsijaht – kõnnitakse tavaliselt koos koeraga. Jänesejahti peetakse ainult koos koeraga.  Peibutusjaht – ülesanne on meelitada uluk enda juurde või kindlasse kohta. Kasutatakse peibutusparte pardi- ja hanejahil. Matkitakse loomahääli. Eestis peetakse põdrale, metskitsele ja hirvele, veelindudele. On peetud ka huntidele.  Urujaht – loomadele, kes urus on – Eestis seotud eelkõige kährikule, kui ka rebasele.  Lipujaht – tehtud rebasele ja põhiliselt huntidele.  Uluki püüdmine. Uluki hoole  Arusaam ulukihoolde olemusest/tähendusest viimastel aastakümnetel oluliselt muutunud.  Ulukid ei vaja “hoolt”

Bioloogia → Bioloogia
30 allalaadimist
Eksami kordamisküsimused
18
doc

Eksami kordamisküsimused

Hiilimisjaht ­ jahimees püüab varjatult laskekauguseni läheneda. Metskitse, hirve, vähem põtra ning metssiga. See on huvitav, kuid ka raske jahipidamisviis. Oluline on maskeerimisriietus. Reegel on mitte kiirustada, liikude tuleb aeglaselt vastutuult. Üksikisendile on kergem läheneda kui karjale. Peibutusjaht ­ loom hiilib ise jahimehele ligi. Peibutatakse kahte moodi: pannakse välja visuaalsed märgid, peibutised (linnu-, pardi- ja hanejahil linnusiluetid) või matkitakse looma häält. Meil peetakse seda jahti peamiselt sokule, aga on ka osavaid jahimehi, kes suudavad ka põdra- ja hirvepulli lähedale meelitada. Otsijaht ­ Lihtsalt kõnnitakse (nt koos koeraga) ja kui leitakse loom, siis jahitakse. Peamiselt jänestele, kuid ainult koos koertega, sest muidu saab hukka palju emajäneseid. Urujaht ­ kasutatakse urukoera. Püütakse uluk urust välja ajada või urus tabada. Taks või foksterjer. Kährik, rebane, mäger.

Kategooriata → Ulukibioloogia ja jahindus
247 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun