Ajajärku iseloomustab stabiilsus ja konservatism. 1812- 1824 kirjutas Beethoven oma üheksanda sümfoonia. Hilistele teostele on omane eriliselt ratsionaalne ja ökonoomne vormikorraldus ning muusikaliste ideede äärmiselt loogiline vormistus. Vabalt kontstrueeritud ja omanäolised fuugad on iga suurema tose oluliseimaks osaks. 1814 ooper ,,Fidelio"(III versioon) 1817-1818 kirjutas Beethoven oma viimase viie aata suurima klaverisonaadi nr 29 (B-duur, op. 106, ,,Hammerklavier"). 1819-1824 valmisid klaveriloomingust kolm sonaati, ,,Diabelli-varitatsioonid". 1807 oli ta kirjutanud Missa C-duur (op.86) 1822-1824 jäi suurem osa tööst IX sümfooniaga. 1824 7.mail toimus IX sümfoonia esiettekanne koos kolme osaga Missa solemnisest. Oma viimased eluaastad pühendas Beethoven keelpillikvartettide loomisele.Selles zanris oli ta viimati kirjutanud 1810. aastal. Elu lõpul visandas Beethoven veel uut sümfooniat ja vaagis mitmeid ooperisüzeesid.
Algtõuke nendeks teosteks andis kurtuse trotsimine. Beethoveni taas õitsele puhkenud loomingupalangu viljaks said "kolmanda perioodi" suurteosed, millest mõnigi on leidnud mõistmist alles meie päevil. Kõige rängem neist on kellpillikvarteti B-duur viimane osa "Suur fuuga", mille mängimist peeti palju aastaid enam-vähem võimatuks. Erilist keskendumist kuulajalt nõuavad ka Beethoveni viimased klaverisonaadid ja eriti ülivõimas "Hammerklavier". (http://www.plo.ee/works/beethoven.htm) Beethoven kirjutas üheksa sümfooniat, viis klaverikontserti, viiulikontserdi, ooperi, balleti, avamänge, oratooriume, fantaasiaid, laule, hulgaliselt kammermuusikateoseid viimaste hulgas 32 sonaati klaverile. Tema teoseid ei saa jagada ,,suurteks" ja ,,väikesteks". Nii ühed kui teised paistavad silma mõttesügavuse, mässulise vaimu, jõu ning julgusega. Igasse teosesse pani Beethoven heldelt kogu oma südame, oma mõtted, oma ellusuhtumise.
jooni. Beethoveni looming on sillaks klassikalise ja romantilise muusika vahel. Muusikaloolased käsitleksid meelsamini klassitsismi ja romantismi ajastuid ühise funktsionaalharmoonia ajastuna. Beethoveni tähtsamad teosed 9 sümfooniat Avamängud ,,Leonore" ja ,,Egmont" (kokku 11 avamängu) Ooper ,,Fidelio" Oratoorium ,,Kristus õlimäel" Missa solemnis ja C-duur missa 16 keelpillikvartetti ,,Fantaasiasonaat" (ehk ,,Kuupaistesonaat"), ,,Pateetiline", ,,Appassionata" ja ,,Hammerklavier" (kokku 32 klaverisonaaati) 5 klaverikontserti BEETHOVENI LOOMING: Beethoveni loomismeetod oli aeglane- ta töötas pidevalt oma teoseid ümber, täiendas ja parandas neid alatasa. Seetõttu on Beethoveni loomingunimekiri lühem kui teistel Viini klassikutel. Kuna Beethoven oli silmapaistev pianist, siis suur osa tema loomingust moodustabki klaverilooming. 32 KLAVERISONAATI. Esimesed neist sarnanesid paljuski Haydni helikeelega. Mida aeg
annaabi.ee 
