-kriimustused nendel süstikukomplektidetailidel, millega puutub kokku alumine niit 8.Riide halb edasiliikumine P:-riide nihutamine sõltub hammastiku ja presstalla tööst Hammastikust: -hammastiku kulunud või katkised hambad -hammastikule sattunud õli -hammastiku vale kõrgus -hammastiku vale asetus nõelaplaadi avade suhtes
Asetsevad lõikehammastest tagapool. Eespurihammaste ja purihammaste ülesandeks on toidu peenestmaine Samuti eristatakse piimahambaid, mis ilmuvad vahetult enne sündi või peatselt selle järel. Nad on väiksemad ja neid on vähem. Nad on ajutised. Jäävhambad ilmuvad piimahammaste asemel 18. Hambavalem Hambavalem annab ülevaate üksiku looma hammaste liigi, asendi ja arvu kohta. Hambavalemisse kantakse tavaliselt sümmeetria tõttu üks pool hammastikust. Hammaste arv märgitakse valemis numbriga ja hambaliik ladinakeelse nimetuse algustähega: I-lõikehambad, C-kihvad, P-eespurihambad, M-purihambad. Ülemiste hammaste arv märgitakse joone peale, alumiste arv joone alla. Piimahammaste puhul lisatakse mainitud initsiaalidele täht d ehk piimahambad. 19. Söögitoru ja ühekambriline magu Söögitoru on neelu maoga ühendav voolikukujuline lihaseline organ. Pikkus veisel ja hobusel 125-150cm
kehasse. Nad kõik vahetuvad. Kihvad (dentes canini) asetsevad lõike- ja eespurihammaste vahel ning neid on kokku 4.Mäletsejalistel need puuduvad. Eespurihambad e. premolaaril (dentes premolari) asetsevad kihvadest tagapool ning taimtoidulistel on neid 12. Purihambad e. molaarid (dentes molari) on hammastest kõige tagumised. 27. Hambavalem Üksiku looma hammaste liiki, arvu ja asendit märgitakse ülevaatlikult hambavalemi abil. Tavaliselt kantakse valemisse sümmeetria tõttiu üks pool hammastikust. Hammaste arv märgitakse valemis numbriga ja hambaliik ladinakeelse nimetuse algustähega (canini, incisivi, premolares, molares). Ülemiste hammaste arv märgitakse joone peale, alumiste hammaste arv jone alla. Piimahammaste puhul lisatakse väike ’d’. Veise hambavalem: 1) jäävhammastik 2(I 0/4, P 3/3, M 3/3) = 32 2) piimahammastik 2(Id 0/4, Pd 3/3) = 20 Üksiku hamba nimetus tuletatakse ladinakeelse nimetuse esitähest ja järjekorranumbrist. 28. Neel
Iga krvalekalle eelpooltoodud punktidest loetakse veaks ning veasse suhtumise tsidus peab olema täpses vastavuses selle avaldumise astmega. Suured vead Iga krvalekalle eelpooltoodud tu iseloomustusest, mis avaldab mju töövimele: Krvad asetsevad külje poole vi liiga madalal, otsast murtud krvad, sissepoole suunatud krvad. Krvad ei ole tugevad. Tugev pigmendipuudus. Suured puudused üldises kindluses. Hambavead: Kik need krvalekalded käärhambumisest ja korrektsest hammastikust, mis ei ole hülgavateks vigadeks. Hülgavad vead Pehme iseloomuga, ründavad vi nrganärvilised koerad. Raske HD-ga (puusaliigeste düsplaasiaga) koerad Ühe-vi kahepoolsed krüptorhid nagu koerad selgelt ebavrsete vi vastavalt kängunud munanditega Moonutatud krvade vi sabaga koerad Väärarenguga koerad Hammasvigadega koerad järgmiste vigade puhul: Puudub: 1 kord 3. eespurihammas (P3) pluss mni teine hammas vi 1 kihv vi 1 kord 4. eespurihammas (P4) vi 1 kord 1. tagapurihammas (M1) vi
annaabi.ee 
