Blokeerivate diferentsiaalide blokeerimisomadusi hinnatakse blokeerimisteguriga. See on aeglasema ja kiirema võlli pöördemo. 1. Väljuvad võllid, 2. Taldrikhammasrattas, 3. Diferentsiaali korpus, 4. Survekettad, 5. Satelliidid, 6. Veetavad kettad, 7. Vedavad kettad, 8. Kaan, 9. Väljuva võlli hammasrattas, 10. Vedavate ketaste nukid, 11. Koonuspinnad, 12. Ristmik, 13. Vahekettad. Blokeerivad diferentsiaalid jagunevad ehituslike tunnuste alusel: jagunevad nad nukk-, tigu- ja hammasratasdiferentsiaalideks. Viimastel on hõõrdumise suurendamiseks eriseadis. Suurhõõrdediferentsiaali ja hõõrsidurite abil blokeeriva koonus-diferentsiaali ehitusin peaaegu samasugune, kui ülalkirjeldatud diferentsiaalil, kuid tal on kaks ühesugust sümmeetriliselt paiknevat hõõrsidurit ja teistsuguse ehitusega ristmik. Mõlemad sidurid koosnevad vedavatest (7, Joonis 52) ja veetavatest (6) ketastest. Kettad 7 on ühenduses karbiga 3 ja kettad 6 võllidega 1. Kui diferentsiaal töötab, tekitavad
Joonis 52:Blokeeruv diferentsiaal. 1. Väljuvad võllid, 2. Taldrikhammasrattas, 3. Diferentsiaali korpus, 4. Survekettad, 5. Satelliidid, 6. Veetavad kettad, 7. Vedavad kettad, 8. Kaan, 9. Väljuva võlli hammasrattas, 10. Vedavate ketaste nukid, 11. Koonuspinnad, 12. Ristmik, 13. Vahekettad. Blokeeruvad diferentsiaalid jagunevad ehituslike tunnuste alusel: jagunevad nad nukk-, tigu- ja hammasratasdiferentsiaalideks. Viimastel on hõõrdumise suurendamiseks eriseadis. Suurhõõrdediferentsiaali ja hõõrdsidurite abil blokeeruva koonus-diferentsiaali ehitus on peaaegu samasugune, kui ülalkirjeldatud diferentsiaalil, kuid tal on kaks ühesugust sümmeetriliselt paiknevat hõõrdsidurit ja teistsuguse ehitusega ristmik. Mõlemad sidurid koosnevad vedavatest (7, Joonis 52) ja veetavatest (6) ketastest. Kettad 7 on ühenduses karbiga 3 ja kettad 6 võllidega 1. Kui diferentsiaal töötab,
pöörlevad seejärel ühesuguse nurkkiirusega, siis blokeeruvad diferentsiaalid on blokeeritud osaliselt, sõltuvalt jõududest, mis takistavad väljundvõllide pöörlemist. Blokeeruvate diferentsiaalide blokeerumisomadusi hinnatakse blokeerumisteguriga. See on aeglasema ja kiirema võlli pöördemomentide suhe. Blokeeruvad diferentsiaalid jagunevad suurhõõrde- ja vabakäigusiduritega diferentsiaalideks. Ehituslike tunnuste alusel jagunevad nad nukk-, tigu-, ja hammasratasdiferentsiaalideks. Viimastel on hõõrdumise suurendamiseks eriseadis. Suurhõõrdediferentsiaali ja hõõrdsidurite abil blokeeruva koonusdiferentsiaali ehitus on peaaegu samasugune, kui ülalkirjeldatud diferentsiaalil, kuid tal on kaks ühesugust sümmeetriliselt paiknevat hõõrdsidurit ja teistsuguse ehitusega ristmik. Mõlemad sidurid koosnevad vedavatest ja veetavatest ketastest. Ühed kettad on ühenduses karbiga ja teised võllidega
annaabi.ee 
