läilusega. Minu arvates just seda kutsutaksegi eluks." ,,Õpetus, mis propageerib ükskõiksust rikkuse ja elu mõnude vastu, kannatuste ja surma põlgamist, on suurele enamikule täiesti käsitamatu, sest see enamik pole iial tundnud rikkust ega elu mõnusid; aga kannatuste põlgamine tähendaks talle elu enese põlgamist, sest kogu inimese olemus koosneb nälja, külma, haavatuse, kaotuste ja hamletliku surmahirmu tundmisest. Neis tunnetustes on kogu elu: teda võib võtta koormana, teda võib vihata kuid mitte põlata." ,,Kehaline karistus on minu vanematele vastik" Gromovi mõtted mis üritavad Ragini mõtteid mis väljendavad elule alistumise filosoofiat ümber lükata: ,,Minge ja jutustage seda juttu Kreekamaal, kus on soe ja lõhnab pomerantsi järele, kuid siinsele kliimale pole see kohane."
1.2) KERGE ON HUKKA MÕISTA. TARVIS ON MÕISTA." *** (,,Mõistmisest") Teoses ,,Mõistmisest" on näha seda moraliseerivat tooni, mis väljendub trükitähtedega kirjutatud kordusmotiivis. Mitmes mõttes pöördelise tähendusega on kaheosaline luuletus ,,Hamleti laulud", kus senine optimistlikult enesekindel suhtumine asendub hamletliku probleeminägemisega. Luuletuse esimeses osas eeldatakse vastusena siiski veel aktiivsust. (Kalda, 1991) *** ,,Kõik, kes lapseks jääda tahavad lootuses, et pilv, see suur ja must, eal ei riiva nende armastust, - kõik need viivuks minus kohtusid, viivuks nägin nende ohtusid,
koolides toimusid pidulikud aktused. Paraku sisenesid Saksa üksused juba samal päeval Tallinna ja Eesti Vabariigi asutuste tegevus peatati. Nagu Artur Kallaste koos teiste iseseisvusidee kandjatega nii ettenägelikult mõistis, pidi tuleviku otsustama maailmasõja tulemus. 2.osa: Koolipingist rindele Olukord, millesse sattusid Indrek Kallaste ja Toomas Roo koos oma klassivendadega 1918. aasta sügisel, on paljudele tuttav romaanist ja filmist «Nimed marmortahvlil». Elu seadis poiste ette hamletliku küsimuse: kas minna sõtta või mitte? Nemad otsustasid minna, nii nagu tuhanded koolipoisid tõepoolest tegidki. Ning teised otsustasid minemata jätta - ka selliseid oli palju. Valitses ebakindlus, üldine arvamus oli, et ega väike Eesti suure Venemaa vastu saa. Nõnda mõtiskleb ka rannamees Joosep, kehitades samas õlgu - aga mine tea... Saksa okupatsioon oli kestnud kuni 1918. aasta novembrini, mil Saksamaagi revolutsioonikeerisesse sattus ja maailmasõda lõpuks läbi sai
annaabi.ee 
