"Armastuskirjad" · 1975. a · Viimane Jüri Üdi nime all avaldatud teos · Hüvastijätt "peiarirolliga" · Teine periood alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all luuletusi · kogumik "Ma olin Jüri Üdi" (1978) · "Elulootus" (1980) · "Tänan ja palun" (1983) · "Osa" (1991) · Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. · Traditsioonilisem · Sügavamalt mõttestatud · Õpetlik · Olemishirm hamletlik · Püsimistarve · Vabavorm ja segavorm "Mina olin Jüri Üdi" · 1978. a · Üdi paremik · Uus algus · Surematus · Eneseotsing · Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina, gruusia, moldova, vene, rootsi, norra, slovaki, inglise ja jaapani keelde ning soome keeles on ilmunud kogu "Julkaistavaksi Suomen tasavallassa" (1988) · Ta on kirjutanud koos T. Rätsepaga näidendi "Olevused", mille ta ise lavastas TRA Draamateatris 1980
täide!" Ning ta hakkas rahulikult püstolit puhastama... [---] Ja siis oli püstol puhas ning Timo tõmbas padrunisahtli lahti. Sel silmapilgul kaotas ahju ja parempoolse akna vahele seisma jäänud Laming närvid. Ja sealsamas tuli talle midagi meelde. Kui Timo sahtlisse vaatas, haaras Laming tagantkätt seinalt Timo pardipüssi. Võib-olla tulistas ta kohe. Võib-olla tekkis hetkeks rüselus kui Timo tahtis tal püssi käest väänata." Nii nagu Timo hullus võis olla üksnes hamletlik mäng, võib ka tema surm olla seotud mänguga. Tegemist on mängu kaheplaanilisuse rikkumisega: Timo Aleksandri-mängu võtab Laming tõsiselt, peale jääb praktiline käitumine, mille tulemuseks on Timo surm. Timo õde Elisabeth von Mannteuffel (Elsy), eine geborene von Bock (lk 234), on Jakobi silme läbi tedretähniline ja alati justkui poolnohune (lk 56), "püüdlik, aga nähtavasti mitte kõige vastumeelsem" (lk 230). Elisabeth von Mannteuffel on välja joonistatud väga napilt
järeltulijad. Nad jõudsid veel suudelda, ja Romeo oligi surnud. Julia võttis Romeo vöölt pistoda, ja tappis enda. Peale noorpaari surma leppisid mõlemate pered ära. Shakespeare`i „Hamlet“ Taani prints Hamlet haub kättemaksu oma onule, kes on Mõiste hamletlik käitumine. Tragöödia. tapnud Hamleti isa, et saada troonile. Kahtlemine ja valikud, otsustes Hamleti onu - Claudius ning tema ema peavad teda võimetus ja üle mõtlemine. vaimuhaigeks, kuna ta kahtlustab sellist tegu. Lähedaste kaotus, sisemine
" Ning ta hakkas rahulikult püstolit puhastama... [---] Ja siis oli püstol puhas ning Timo tõmbas padrunisahtli lahti. Sel silmapilgul kaotas ahju ja parempoolse akna vahele seisma jäänud Laming närvid. Ja sealsamas tuli talle midagi meelde. Kui Timo sahtlisse vaatas, haaras Laming tagantkätt seinalt Timo pardipüssi. Võib-olla tulistas ta kohe. Võib-olla tekkis hetkeks rüselus kui Timo tahtis tal püssi käest väänata." Nii nagu Timo hullus võis olla üksnes hamletlik mäng, võib ka tema surm olla seotud mänguga. Tegemist on mängu kaheplaanilisuse rikkumisega: Timo Aleksandri-mängu võtab Laming tõsiselt, peale jääb praktiline käitumine, mille tulemuseks on Timo surm. Timo õde Elisabeth von Mannteuffel (Elsy), eine geborene von Bock (lk 234), on Jakobi silme läbi tedretähniline ja alati justkui poolnohune (lk 56), "püüdlik, aga nähtavasti mitte kõige vastumeelsem" (lk 230). Elisabeth von Mannteuffel on välja joonistatud väga napilt
" Ning ta hakkas rahulikult püstolit puhastama... [---] Ja siis oli püstol puhas ning Timo tõmbas padrunisahtli lahti. Sel silmapilgul kaotas ahju ja parempoolse akna vahele seisma jäänud Laming närvid. Ja sealsamas tuli talle midagi meelde. Kui Timo sahtlisse vaatas, haaras Laming tagantkätt seinalt Timo pardipüssi. Võib-olla tulistas ta kohe. Võib-olla tekkis hetkeks rüselus kui Timo tahtis tal püssi käest väänata." Nii nagu Timo hullus võis olla üksnes hamletlik mäng, võib ka tema surm olla seotud mänguga. Tegemist on mängu kaheplaanilisuse rikkumisega: Timo Aleksandri-mängu võtab Laming tõsiselt, peale jääb praktiline käitumine, mille tulemuseks on Timo surm. Timo õde Elisabeth von Mannteuffel (Elsy), eine geborene von Bock (lk 234), on Jakobi silme läbi tedretähniline ja alati justkui poolnohune (lk 56), "püüdlik, aga nähtavasti mitte kõige vastumeelsem" (lk 230). Elisabeth von Mannteuffel on välja joonistatud väga napilt
VEEBRUAR 1837 Öö. Belinski tuba valgustab rasvaküünal. Belinski, palitu seljas, mässib ümber kõhu kihiti ajalehepabereid lisasoojuse saamiseks, samal ajal määrdunud taskurätikusse köhides. Stankevits, väljaminekuriided seljas, käib aeglasel sammul erutatult mööda tuba ringi, avatud raamat käes. 81 STANKEVITS: Esimene asi, mis me peame tegema tuleb lõpetada see Hamletlik kõhklus.. BELINSKI: (kõhu pealt lugedes) Kuula seda "kõigi aegade suurima poeedi surm..." Jumal, kuidas ma vihkan neid tärgeldatud maniskites kirjutajaid. Mis neil sellega pistmist on? See kaotus on isiklik, ma keeldun seda jagamast. STANKEVITS: Tema moraalne ja hingeline meeleheide tulenes sellest, et ta keeldus tunnistamast objektiivse maailma mõistuspärasust.