· Madame Bovary (1857). Romaan Emma Bovary elust, armastusest ja surmast. Ilus naine, kes ei ole rahul oma abieluga, on abielus väikelinna arstiga, kelle nimeks on Charles Bovary Emmal on mitmeid armuafääre, mis viivad ta lõpuks sotsiaalse põlguse alla, finantskrahhini ning enesetapuni. · Salammbô (1862). Romaani tegevuskoht on antiikne Kartaago, raamat räägib kindral Hamilcar`i tütrest ning palgasõdurite mässust 240-237 e Kr. · Tundekasvatus (L'Education sentimentale) (1869-70). Romaan jutustab Frédéric Moreau`st, noorest advokaadist, kes on lummatud Madam Marie Arnoux`ist. See on tagasivaade 1848. aasta revolutsioonile. · Püha Antoniuse kiusatus (La Tentation de Saint Antoine) (1874). Romaan baseerub Egiptuse eraku elul, kes olevat olnud viidud kuradi poolt kiusatusse.
Ajalookirjutus (Polybios). 18) Rooma vabariigi hiilgeajal: hegemoonia Vahemerel 1. Riigikord ja ühiskond: senat; magistraadid (konsulid, preetorid, tsensorid, tribuunid, diktaator); rahvakoosolekud (tsenturiaatsed ja tribuutsed komiitsid); nobiliteet ja ratsanikuseisus. 2. Võimukorraldus Itaalias: roomlaste suhted allutatud linnade ja rahvastega; teedeehitus; Itaalia romaniseerumine. 3. Võit Kartaago üle Puunia sõdades: I Puunia sõda ja selle tulemused; II Puunia sõda: Hamilcar Barca ja Hannibal Hispaanias; Hannibali sissetung Itaaliasse; Cannae lahing; sõda Sitsiilias, Scipio sissetung Aafrikasse ja Zama lahing; sõja lõpp ja tulemused. III Puunia sõda = Kartaago hävitamine. 4. Makedoonia ja Kreeka alistamine: Rooma hegemoonia algus; Pydna lahing; Korintose hävitamine. 5. Võimukorraldus provintsides. 19) Kodusõdade ajajärk ja vabariigi langus 1. Itaalia talupoegkonna laostumine, selle põhjused ja tagajärjed. 2. Gracchuste reformikatsed. 3
Esimene Rooma seitsmest kuningast. Tarquinius Legendi järgi oli ta seitsmes ja viimane Rooma kuningas. Ta oli väga uhke, Superbus tema cognomen ,,Superbus" tähendabki uhket, kõrki. Valitsejana oli türann. Pyrrhos Epeirose ja Makedoonia valitseja. Oli üks tugevamaid varajase Rooma vastaseid. ,,Pyrrhose võit" tuleb sellest, et tal oli palju võite, kus ta aga kaotas väga palju mehi. 21) Rooma hegemoonia kujunemine Vahemerel Hamilcar ,,Välk" oli Kartaago sõjamees, Hannbali isa. Laiendas Kartaago territooriume. Barca Suutis suurtes lahingutes edukalt roomlaste vastu seista. Scipio II Puunia sõja ajal (3. saj eKr lõpp) Rooma väejuht. Tungis Hispaaniasse, merel lõi kartaagolasi ja purustas Hannibali väed lõplikult Aafrikasse tungides. Kartaago sõjalise võimsuse lõpp. Hannibal kartaagolaste ülemjuhataja. Tema vallutuste tõttu Hispaanias puhkes II Puunia
esmakordselt ülekaalu merel. 256 roomlaste uus võit Encomuse neemel (Sitsiilia lõunarannikul). Järgnesid: - roomlaste sissetung Aafrikasse, mis esialgse edu järel lõppes lüüasaamisega Kartaago palgavägedelt. - roomlaste rünnak Kartaago valduses olevale Sitsiilia lääneosele. 249 sai Rooma laevastik lüüa Drepanumi lahingus Sitsiilia läänerannikul. Kuid rahapuudus ei võimaldanud Kartaagol edu ära kasutada. Sitsiilia lääneosas juhtis Hamilcar Barca väikeste vägedega edukat võitlust roomlaste vastu. 242 saavutas Rooma laevastik Aegusae lahingus Sitsiilia läänerannikul lõpliku võidu Kartaago laevastiku üle. 241 rahulepinguga loovutas Kartaago oma valdused Sitsiilias Roomale. Sitsiiliast sai esimene Rooma provints. Sürakuusa püsis Rooma liitlasena. 238 hõivasid roomlased, rahulepingut rikkudes, Sardiinia ja Korsika ja tegid sellest oma provintsi. Hamilcar Barca hakkas Hispaanias valmistuma võitluseks roomlaste vastu
Roomlased läksid Sitsiiliasse ja ehitasid endale spets laevad, millega ründasid Kartaago laevastikku ning võitsid. Sõja lõpuks oli Rooma terve Sitsiilia vallutanud ja sellest sai esimene Rooma provints ning Roomast sai suurim merevõim Vahemere lääneosas. Kuna Kartaagolased ei suutnud palgasõduritele maksta alustasid need mässu, mis võimaldas Roomal ka Sardiinia ja Korsika vallutada ning neist teise provintsi moodustada. 2. II Puunia sõda: 218-201 eKr: Hamilcar Barca: väepealik, suundus pärast Sardiinia kaotamist 237 Hispaaniasse, et Kartaago võimuala suurendada. Edukas kuid suri varsti. Hannibal: eelmise poeg, sai eelmise uueks väepealikuks Hispaanias ja ründas seal Rooma liitlast, mis tõi Rooma poolse sõjakuulutamise ning ettevalmistuse saata väed Hispaaniasse ja Aafrikasse. Selmet seda ootama jääda suundus Hannibal 218 üle Alpide Rooma, temaga litusid gallid ning ta suutis palju segadust külvata ja edu saavutada. Cannae lahing; 216
annaabi.ee 
