osadega. Nt. nõges · Kahelisaagjas: saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad. · Hambuline : legeserv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega. · Kaarhambuline : Lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised. · Täkiline: Leheserv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega. · Sopiline: leheserv on ümarate, ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümaratipuliste hammastega · Loogeline: pmst sama nagu sopiline · Lainjas: leheserv on lainjate voltidega, mis tekivad lehe serva kiire kasvu tõttu. · Ogaline: leheservas on teravad ogad. · Ripameline: leheserval on harunemata karvad. Lehetipp: · Terav: ühtlaselt ahenev. · Teritunud: järsult ahenenud. · Ogatipp: väikest oga kandev lehetipp.
74. 1saagjas 2 kahelisaagjas 3 hambuline 4 täkiline 5 loogeline 6 kaarhambuline 7 sopiline Saagjas- lehe serv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste teravate sälkudega Kahelisaagjas - saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad Hambuline - lehe serv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega Täkiline - lehe serv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega Loogeline - lehe serva väljalõiked ja tipmed on laiad ja ümarad. Kaarhambuline- lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised Sopiline - lehe serv on ümarate ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümatatipuliste hammastega. EMASPÄHIK Põisik 97. tarnadel emakat (hiljem vilja) ümbritsev põie- või pudelitaoline moodustis, mille tipust ulatuvad välja emakasuudmed Pähik põisikud koonduvad pähikutesse 98. kahekojane tarn
Saagjas- lehe serv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste teravate sälkudega. Kahelisaagjas- saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad. Hambuline- lehe serv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega. Kaarhambuline- lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised. Täkiline- lehe serv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega. Sopiline- lehe serv on ümarate ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümatatipuliste hammastega. Loogeline- lehe serva väljalõiked ja tipmed on laiad ja ümarad. Lainjas- lehe serv on lainjate voltidega, mis tekivad lehe serva kiirema kasvu tõttu. Ogaline- lehe servas on teravad ogad. Ripsmeline- lehe serval on harunemata karvad. 25. Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis. Lehed võivad asetseda varrel vahelduvalt, vastakult või männasena, sellele vastavalt
Saagjas- lehe serv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste teravate sälkudega. Kahelisaagjas- saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad. Hambuline- lehe serv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega. Kaarhambuline- lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised. Täkiline- lehe serv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega. Sopiline- lehe serv on ümarate ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümatatipuliste hammastega. Loogeline- lehe serva väljalõiked ja tipmed on laiad ja ümarad. Lainjas- lehe serv on lainjate voltidega, mis tekivad lehe serva kiirema kasvu tõttu. Ogaline- lehe servas on teravad ogad. Ripsmeline- lehe serval on harunemata karvad. 25.Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis. Lehed võivad asetseda varrel vahelduvalt, vastakult või männasena, sellele vastavalt öeldakse,