See on arvatavasti tingitud sellest ,et nad on selle tootega rahul.Inimeste protsent kes kasutavad Colgate hambapastat aeg-ajalt on 52%. See võib olla tingitud sellest,et inimesed tahavad proovida vahepeal midagi uut.Inimesi kes ei kasuta kunagi Colgate hmbapastat on 8%.Arvatavasti ei ole nad rahul hambapasta kvaliteediga. Joonis 4. Nagu jooniselt 4 selgub, et Colgatest teavad 92% Tallinna elanikest.Kõigest 8% Tallinna elanikest pole kuulnud sellest hambapastast. Võib järeldada seda, et inimesed jagavad omavahel kogemusi ja pööravad suuremat tähelepanu uutele toodetele.Neil tekib tahtmine uusi tooteid proovida. 5 Joonis 5. Jooniselt number 5 on näha, et suurem osa Tallinna elanikest on rahul Colgate hambapastaga.Suurem osa ütleb seda,et nende arust Colgate valgendab hambaid ja teeb suu puhtaks, ühtlasti vähendab hammaste tundlikkust.Tallinna elanikest 60% jäid rahule ja 40% ei
"Naeratus ei maksa midagi, kuid loeb palju." Meile meeldib naerda, naeratada. Meile meeldib, kui inimesed meile naeratavad ja meie naljade üle naeravad. Naeratuse oluline osa on ilus hambumus. See tagab inimeste julguse naeratada. Lisaks mängib rolli hammaste üldine tervis. Tänapäeval levib väärarvamus, et hammaste tervis ning välimus sõltub harjamisest mitte hambapastast. Kliiniliselt on tõestatud aga vastupidine.Kuigi hoolikat ja õigelt teostatud harjamist peetakse hammaste pesemisel oluliseks, on väga tähtis osa ka hambapastal. Hambapasta koos harjamisega aitab eemaldada hammastelt kattu ja hävitada baktereid. Lisaks muudab pasta kasutamine pesemisprotsessi meeldivamaks ja innustab inimesi hambaid pesema. Enamik hambapastasid sisaldavad sarnaseid põhikoostisaineid: abrasiivne komponent
limaskestarakkudes kaitsekohastumuslik reaktsioon (metaplaasia) ja leiavad aset epiteeli morfoloogilised muutused. Kroonilise pideva ekspositsiooni korral võivad välja kujuneda mitmed hingamisteede haigusseisundid, näiteks astma. Naha- ja limaskestade ärritust põhjustab muude kemikaalide kõrval ka aknapuhastusvahendites sisalduv alkohol. Floori liiga suure omastamise tagajärjel võib välja kujuneda fluoroos. Kui floori manustatakse pikka aega väga suures liias (veest ja hambapastast põhiliselt), võivad organismis välja kujuneda maksa, südame, kesknärvisüsteemi, neerupealiste muutused, impotentsus või kasvupeetus. Liigne klooriga kokku puutumine põhjustab aga peamiselt naha- ja limaskestade ärritust.(5) Kodukeemias sisalduvad suhteliselt laialdaselt kaks keemilist ühendit, mille kohta arvatakse, et nad võivad olla kantserogeenideks inimorganismis. Esiteks potentseerivad väidetavalt vähi teket (1)
aktiivseid aineid, näiteks fluoriid või ksülitool, mis aitavad ennetada igeme põletikku(gingiviit). Hammaste puhastamine toimub põhiliselt mehaanilise tööga harjamisega. Hambapastat ei tohiks neelata, kuid väikestes kogustes ei ole see väga kahjulik. [10] Lisaks 20-40% veele on hambapastad tuletatud veel kolmest põhikomponendist: abrasiividest, fluoriididest ja pindaktiivsetest ainetest.[10] Abrasiivid moodustava 50% hambapastast. Need osakesed aitavad eemaldada hammastelt kattu. Hambakatu ja hambakivi eemaldamine ennetab hambahaiguseid. Tüüpiline abrasiiv koosneb alumiiniumhudroksiidist, kaaliumkarbonaadist, erinevatest kaltsium hüdrogeenfosfaadist, erinevatest tseoliididest ja hüdroksüapatiidist.[10] Abrasiivid, nagu näiteks hammaste poleerimise ained, mida kasutavad hambaarstid, põhjustavad väikeses koguses emaili erosiooni, mida nimetatakse poleerimiseks. Hammaste
Moodustab hamba ümber kaela. Ige Igemetasku- igeme ja hambakaela vahel - põhjas olev epiteel on kasvanud hambasse - igemetaskusse kogunenud toiduosakesed ja bakterid tekitavad põletikku, mille tõttu võivad hambad lõnkuma hakata ja välja langeda. Kaariese põhjuseks on hamba pinnal elavate bakterite (eelkõige sahharoosist ja glükoosist moodustunud) hambakude süüvitavad ainevahetusproduktid. - kaariese arengut aeglustab veest, toidust ja hambapastast saadud fluoriid, mis kinnitub hambasse. KEEL LINGUA, GLOSSUS ● Vöötilihaskoeline elund, kaetud limaskestaga ● osad: tipp, keha juur (keelemandel - lümfoidse koe kogumik) ● näsadega kaetud: - niitnäsad - üle kogu keele (valkjas värvus) MAITSENÄSAD: - seennäsad - niitnäsade vahel - vallnäsad - V-kujuliselt juure ja keha piiril - lehtnäsad - servadel