haigusliku tungi seda ainet järjekindlalt tarvitada. Narkootikumi kasutamisel kujuneb välja narkomaania, mis avaldus selles, et kui narkootikumi toime kaob, siis püüab haige iga hinna eest saada uut annust. Ravimtaimed on looduslikud või kultuurtaimed, mille osi kasutatakse inimese ravimiseks ja haiguste vältimiseks. Taime maapealset osa nim. ürdiks. Kuivatatud ravimtaimed on droog. Mürkloomad on loomad, kelle elundeis leidub inimesele mürgiseid aineid. Kaaries ehk hambasööbija on hambakudede kahjustus, mida põhjustavad mikroobid. Riskitegurid on kahjulikud mõjutused, mis soodustavad haiguse teket. Esmaabi on kannatanu viivitamatu abistamine lihtsate ja käepäraste võtetega. Haav on naha vigastus, mis võib olla pindmine või ulatuda ka sügavamale. Luumurd on luu osaline või täielik murdumine. Nihestus on liigese osade ebaloomulik nihe teineteise suhtes. Minestus on iseenesest mööduv teadvusehäire. Põletuseks nimetatakse kudede kahjustust kõrge temperatuuri toimel.
halvemini ja hallikad hambad ei pruugi üldse valgeneda. Olukorda saab kõige paremini hinnata hambaarst ja anda parimat nõu. See võib aga sisaldada soovitust valgendamine ära jätta ja kasutada selle asemel teisi kosmeetilisi protseduure, nagu näiteks portselankatted. Hammaste areng algab varases looteeas. Juba embrüonaalse arengu 6.-7. nädalal hakkavad moodustuma hambaalged. Kummalgi lõualuul areneb 3. raseduskuu lõpuks 10 piimahamba alget ja algab hambakudede - emaili ja hambaluu ehk dentiini - diferentseerumine. Hambakrooni moodustumine ja mineralisatsioon algab 5. raseduskuul, esmalt piimalõikehammastel ja 7. kuul piimapurihammastel. Jäävhammaste alged hakkavad arenema 5. raseduskuul ja see on märksa aeglasem protsess. Teine tagapurihammas areneb alles lapse esimesel eluaastal. Hamba ehitus Loote normaalse arengu korral moodustub 20 piimahamba ja 28-32 jäävhamba alget. Alati ei
Histoloogiline jaotus: kõvemad koed (email, dentiin, tsement) ja pehmed koed (hambapulp, periodont). Hamba arenemine jagatakse kolme etappi. Alguses toimub hambaalgete moodustumine initsiaal- ja proliferatsioonifaasiga. See lõppeb hambaalgete moodustumisega, mis omakorda koosneb kolmest osast: hambapapill, emailiorgan ja hambapaun. Hambaalged seejärel diferentseeruvad (emailiorgan diferentseerub neljaks kihiks). Kolmas etapp on hambakudede moodustumine. Hambapapillist moodustub dentiin ja hambapulp, emailiorganist email ja hambapaunast tsement ja periodont. Suuõõne organid – keel – lingua Keel on limaskestaga kaetud lihaseline elund. Sidekoeline toestus koosneb aponeuroosist (aponeurosis) ja keelevaheseinast (septum linguae), mis jagab keelelihaseid vasakuks ja paremaks pooleks. Aponeuroos on proopria all paiknev tihedast sidekoest plaat, mille moodustavad kollageensete ja elastsete kiudude kimbud.
annaabi.ee 
