(2) Kahjulikkus elustikule Vette sattunud prügi tõttu hukkub igal aastal miljon looma ja lindu. Mereelukad ja linnud jäävad prügisse kinni, mis hulbib veel ja selle tagajärjel nad hukkuvad. Mereelukad söövad sisse üliväikesi plastiktükke, pidades neid toiduks. Need aga põhjustavad mürgitui ja ummistusi. Suur probleem on ka selles, et plastik imeb endasse kemikaale, mida on merre heidetud. Surnud merelindude kõhust on leitud süstlaid, sigaretisüütajaid ja hambaharju. (5) Tohutut kahju tekitab prügisaar albatrossidele. Nad haaravad noka vahele kõike, pidades seda toiduks. Nii haaravad nad ka plastmasstükke või kilekotiriba ja nii võib lind lämbuda. Samuti viivad albatrossid enda poegadele seda sodi ja nii sureb neist miljonist pojast veerand ära. (4) Mereuurija Christian Boerger ütles, et tema on lindude seest leidnud kuni 26 erinevat värvi plastikut korraga. Ta peab plastikut lindude jaoks väga ohtlikuks. (3) Paljudele ei tee aga prügi kahju
Hea näide ühiskondlikust hügieenist on näiteks kanalistasioonid ning reovee puhastusjaamad. Ajaga on tehnoloogia arenenud ning erinevad tooted on välja tulnud. Esimesed seebid, mis olid tehtud erinevatest mineraalidest ning mida kasutati kogu keha pesemiseks on arenenud kalliteks sampoonideks ja kehapesugeelideks. Samuti hakkati ka hoolitsema hammaste eest. Keskajal oli hammaste hügieen suhteliselt primitiivne kuid see hakkas arenema. Hakati tootma hambaharju ning hambapastasid, mis on arenenud sellisteks nagu me neid tänapäeval tunneme. Samuti jõuti ühis arvamusele, et vesi on hoopis kehale kasulik ja käte ning keha pesemine on hoopis hea ning see puhastab ja hoiab haiguseid eemale. Tänapäeval on normaalne, et inimene käib dussi all mitu korda päevas ning, et ta peseb käsi regulaarselt päeva jooksul kuid keskajal oli see mõeldamatu. 2. Miks hügieeni kombed olid sellised ning miks nad muutusid? 4
kahtlejates usaldusväärsust. Näiteks on merelindude Eestis on enim levinud seedeelunditest sageli leitud EU "lilleke", kasutatud süstlaid, välgumihkleid, hambaharju linnud on kõik need Saksa Sinine ingel ja esemed toidu otsingul kogemata alla Põhjamaade luigemärk. neelanud. http://tehnookoloogia.tktk.ee/?cmd=4&tid=133&text=87 * http://www.envir.ee/emas/?pg=d&lang=est 32 13.10
annaabi.ee 
