Samuti ulatuslikud närviteede kahjustused, 5-HIAA vähenemine ajuvedelikus, globus pallidus-e kahepoolne kahjustus (MRI) koos anterograadse amneesia ja episoodmälu häirumisega, 5-HT tagasihaarde vähenemine mitmes ajupiirkonnas (PET), fenfluramiinitestis prolaktiini vabanemine püsivalt vähenenud. LSD-taoliste keemiliste ühendite toime: taju moondumine, sünteesia, ise-taju muutmine, hallutsinatsioonid, meeleolude kiire vaheldumine, mõttekäikude pidetus, koordinatsiooni halvemine, vererõhu tõus, pulsi kiirenemine, bad trips, psühhoos, paaniline hirm, enesekontrolli kadumine, flashback. PCP toimed : muutunud kehakujutlus, isoleeritud tunne, tunnetusprotsesside häiritus, unisus ja apaatia, eufooria, unenäetaoline seisund. KOHV : adenosiiniretseptoreid blokeerivad metüülksantiinid tekitavad füüsilise ja psüühilise sõltuvuse, kuid on üsna ohutud. Mida korduvad uimasti kasutamine, seda väljendumad muutused aju keemias ja inimese käitumises. Uimastid
ning huvi kadumine ümbritseva keskkonna vastu, eluenergia vähenemine, väsimustunne tekib palju kiiremini ning kergemini võrreldes varasemaga. Lisaks põhitunnustele võib tekkida veel tähelepanuvõime langus, alanenud enesehinnang, pidev süütunne, pessimistlik mõtlemine, unehäired ning söögiisu langus. Kehalised depressiooni tunnused on näiteks pidev peavalu, seedehäired ning krooniline valu. Haiguse võivad põhjustada suhte halvemine lähedastega, tervise halvenemine, pikalt kestnud rahaprobleemid, sügav lein, lahendamata konfliktid ning palju muud. Tihtipeale kuuldakse ka kuulmishallutsinatsioone, kus hääled peas laimavad ja teevad nalja haige suhtes. (Kuidas jagu saada depressioonist 2001) Psühhiaatria külmetushaiguse ehk depressiooni all kannatab kaks korda rohkem naisi, kui mehi. Selle põhjuseks võib olla näiteks see, et raseduse ajal võib depressioon
kodeerida. (võrreldav masinatöödega, kus põhiliselt toimub kooduvahetus.) Samm edasi hakatu huvitama, kuidas keel omandatakse ja arendatakse, mis operatsioone kasutatkse (Chomsky koolkond uuris seda ). Jõuti edasi et kõne sõltub situastioonidt, et mis olukorras, ma midagi räägin. Nt tõsta jalg! Kas siis oma jalg või teise jne? Keele kasutusvõime on individuaalne. Mmillest see võime siis seinseb? Mis võimaldav halvemine/parmeini künelda, kirjutada, mõista jne. Siis hakati neid küsimusi aju tegevusega seostama. Kõnetegevus ja selle modelleerimine püüti kirjeldada kõnetegevuse erinüansse. Jõuti järledusele, et peab uurima 3 asja: kõnevõime mingil määral eirneb (et eri rahvustel keele/hultetöö erineb), nt meil ei ole sõnajärg nii tähtis kui inglisekeeles. Mis funktisoonis keeleüksusi kasutada? See on reaalselt kõnearendamise seisukohalt oluline!). (vt see punkt slaidilt üle!!)
annaabi.ee 
