21. Hurda ja Jakobsoni tüli 1870. aastate lõpus. Selle põhjused. Äratusliikumise lõhenemine. 1877-78 Hurda ja Jakobsoni vaheline avalik tüli ajalehes Sakala, liikumine jagunes leerideks. Hurt oli konservatiivne ja rahumeelne, rõhutas vaimuelu. Jakobson oli radikaalne ning usuvaenulik. Hurt muutus ebapopulaarseks. 22. Rahvusliku liikumise allakäik 1880. aastatel Hurda lahkumine Eestist ja Jannseni halvatus 1880, C. R. Jakobsoni surm halvatusse 1882, Aleksander III võimuletulek 1881 kuidas mõjutasid kõik need tagasilöögid rahvuslikku liikumist? Hurt lahkus Eestist 1880, hakkas Peterburi Eesti koguduse pastoriks. Jannsen tõmbus halvatuse pärast rahvusliikumisest eemale. Jakobson suri ootamatult rabandusse. Aleksander III võimuletulekuga hakatakse peale suruma vene keelt ja kultuuri. 23. Venestamine mis see oli, millal see toimus, milles see seisnes ja milles see väljendus
juures) · 65 mänguseltsi Vanemuine loomine (Estonia, Koit, Ilmarine, Endla, Kannel...) · 68 Jakobsoni 3 isamaalist kõnet · 69 üldlaulupidu I langus · Aleksander III venestuspoliitika rahvuslikud seltsid suleti · konfliktid rahvusliku liikumise juhtide vahe (Hurt-Jakobson, Jannsen-Jakobson) · Hurt lahkus, Kreutzwald ja Jakobson surid, Koidula lahkus, Jannsen suri halvatusse Uus tõus · vene revolutsioon · erakondade loomine · Päts ja Tõnisson 12. Eestikeelse trükisõna areng läbi sajandite (raamatud, ajalehed, ajakirjad) (15. saj · eestikeelsed märkmed kloostri käsikirjade servadel) 16. saj · eestikeelse tekstina palvete ja usutunnistuse tõlked · 1525 luterlik käsiraamat hävinenud · 1535 Wanradt-Koelli katekismus Wittenbergis 17. saj · esimesed trükikojad rajati Tartu ja Tallinna
juures) 65 – mänguseltsi Vanemuine loomine (Estonia, Koit, Ilmarine, Endla, Kannel...) 68 – Jakobsoni 3 isamaalist kõnet 69 – üldlaulupidu I langus Aleksander III – venestuspoliitika – rahvuslikud seltsid suleti konfliktid rahvusliku liikumise juhtide vahe (Hurt-Jakobson, Jannsen-Jakobson) Hurt lahkus, Kreutzwald ja Jakobson surid, Koidula lahkus, Jannsen suri halvatusse Uus tõus vene revolutsioon erakondade loomine Päts ja Tõnisson 12. Eestikeelse trükisõna areng läbi sajandite (raamatud, ajalehed, ajakirjad) (15. saj eestikeelsed märkmed kloostri käsikirjade servadel) 16. saj eestikeelse tekstina palvete ja usutunnistuse tõlked 1525 – luterlik käsiraamat hävinenud 1535 – Wanradt-Koelli katekismus Wittenbergis 17. saj esimesed trükikojad rajati Tartu ja Tallinna
armee jõudusid tuua. Kommunistliku partei nimetus: peale 1905. aasta revolutsiooni VSDT(b)P - Venemaa SotsiaalDemokraatlik Tööliste Bolsevike Partei; aastast 1922 VK(b)P - Venemaa Kommunistlik Bolsevike Partei; 1924 NLKP - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei. Komunistliku partei juhiks 1903-1924 - Vladimir Ilits "Lenin" Uljanov. August 1918 - Leninile sooritati atendaat. Tehases peetud miitingult väljudes tulistas üks naisterahvas teda pähe. 1922 - Insuldi tulemusena jäi Lenin halvatusse. Alates sellest ajast 1924. aasta 21. jaanuarini elas Lenin Gorkis. Grupskaja - Lenini abikaasa. 1922 - Stalin sai Kommunistliku Partei juhiks. Halvatud Lenin hoiatas partei keskkomiteed Stalini diktaktuuri eest. Enamlaste eesmärgiks sai proletariaadi (töölisklassi) diktatuuri kehtestamine. Mitte töölisklassi kuuluvaid inimesi hakati koonduslaagritesse viima. Need ehitati Lenini käsul. Märtsis 1918 viidi Venemaa pealinn Peterburist üle Moskvasse. 25-26.10
annaabi.ee 
