rohke niiskus Taimede õige väetamine( mitte liiga palju lämmastikku) Istutada üksteisest piisavalt kaugele Suve lõpu poole taimi mitte kasta Pritsida õitsemise ajal Maasika-jahukaste Levikut soodustab kuiv ja soe ilm Niiskus -> taime idanemise ajal Rohke lämmastikuga väetamine soodustab Kahjustatud lehtede servad tõmbuvad krussi, alumine külg muutub punakaks Kahjustatud toored marjad jäävad väikeseks Küpsed marjad hallikad, halvamaitselised Kasvatada jahukastekindlaid sorte Pritsida õitsemise ajal Tõrje Agrotehniline tõrje : eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused(taimed, külvikord, väetamine,mullaharimine, kastmine jne) Mehaaniline tõrje : eemaldatakse taimed või taimeosad kahjurite ja haiguste leviku tõkestamiseks, kahjurite peletamine või püüdmine Keemiline tõrje Bioloogiline tõrje : kahjurite tõrjumiseks kasut. looduslikke vaenlasi, ka haigusi on võimalik tõrjuda
19. Hamiltoni reegel. Looma inklusiivse fitnessi seisukohast tasub tal teise isendi abistamine ära sel juhul, kui c < b * r ehk b/c > 1/r kus c = hind, mida maksab abistaja b = kasu, mida saab abistatav r = abistaja ja abistatava vaheline suguluskoefitsient 20. Sigimisstrateegiad, nende varieeruvuse põhjused ja tasuvus. (1) lõimetishoolde puudumine tasub ära siis, kui (a) noorloomad suudavad ise toituda (b) nende ohustatus kiskjate poolt on madal (näiteks kärnkonna kullesed on halvamaitselised) Nende vanemad jätavad kõige rohkem järglasi sel juhul, kui nad investeerivad kogu oma energia rohkete munade ja seemnerakkude tootmisele, mitte lõimetishooldele (2) lõimetishoolde esinemine tasub ära siis, kui noorloomade suremus ilma lõimetishooldeta on suurem kui hoolde esinemise korral (vajavad toitmist, kaitset jne.) Parim strateegia nende vanematel on pigem soetada järglasi vähemal arvul, kuid see-eest nende eest hoolitseda. (a) biparentaalne hoole tasub ära juhtudel, kui
hoolitseb vaid emane sigimispartner (enamik imetajaid, pardid, emakala) (c)paternaalne ehk isahoole, kus järglaste eest pärast munemist või sünnitamist hoolitseb vaid isane sigimispartner (ogalik) (d)biparentaalne ehk mõlema vanema hoole (enamik linde, marmosetid, gibonid). (1) lõimetishoolde puudumine tasub ära siis, kui (a) noorloomad suudavad ise toituda (b) nende ohustatus kiskjate poolt on madal (näiteks kärnkonna kullesed on halvamaitselised). Nende vanemad jätavad kõige rohkem järglasi sel juhul, kui nad investeerivad kogu oma energia rohkete munade ja seemnerakkude tootmisele, mitte lõimetishooldele. (2) lõimetishoolde esinemine tasub ära siis, kui noorloomad ei saa lõimetishooldeta ellu jääda (vajavad toitmist, kaitset). Parim strateegia nende vanematel on pigem soetada järglasi vähemal arvul, kuid see-eest nende eest hoolitseda. See, kuidas
Millest sellised erinevused on tingitud? Robert Trivers näitas eelmise sajandi lõpukümnendeil esimesena, et sigimisstrateegiate varieeruvus tuleneb vanemhooldest tuleneva kasu ja hinna erinevast vahekorrast eri liikidel: 1) Lõimetishoolde puudumine tasub ära neil liikidel, kelle noorloomad suudavad ise toituda (on prekotsiaalsed), on kiskjate poolt vähe ohustatud (esinevad kaitsevahendid, näiteks kärnkonna kullesed on halvamaitselised). Niisuguste liikide vanemloomad produtseerivad kõige rohkem järglasi (kohasus on suurim) siis, kui nad investeerivad oma energia peamiselt rohkete munade ja seemnerakkude tootmisesse, mitte vanemhooldesse. 2) Lõimetishoolde esinemine tasub ära neil liikidel, kelle noorloomad ei suuda ilma vanemhooldeta ellu jääda (on altritsiaalsed) või täisväärtuslikeks sigijateks kasvada (vajavad toitmist, kaitset jne)
annaabi.ee 
