tp = − 20 = 1244 ˚C 1,383 ⋅ 8,323 Kokkuvõtteks võib öelda, et tüüpilise ahjukütuse kasutamisel tüüpilistes oludes on täieliku põlemise korral võimalik saavutada kuni 85% kasutegurit (standardi nõue 78%) [3] ja teoreetiline põlemistemperatuur ületab märgatavalt standardis märgitud koldetemperatuuri 700 ˚C [3]. Näites põletati teoreetiliselt üks kilogramm halupuitu, milleks kulus 7,444 normaalkuupmeetrit õhku ja tekkis 8,323 normaalkuupmeetrit suitsugaasi. Kui tegelik põlemisõhk oli enam vähem samas mahus, siis suitsugaaside kogus korstnas tänu kõrgele temperatuurile tunduvalt suurem 473,15/273,15=1,73 korda ehk 14,4 kuupmeetrit 200 °C temperatuuriga gaasi. Kasutatud kirjandus 1. Paist, A. Poobus, A. Soojusgeneraatorid TTÜ kirjastus Tallinn 2009 2. Ots, A. Soojustehnika aluskursus TTÜ kirjastus Tallinn 2011 3
raiet kaasikus, eraldise suurus on 0,4 ha. Väl- list toota hakkpuitu. Sel juhul saab raiutavast jaraie tulemus oleks siis järgmine: tarbepuidust toota 2,5 x (5,2...7,2) tm = 13...18 - tarbepuitu - 0,4 ha x (13...18) tm/ha = 5,2...7,2 pm3 hakkpuitu ja raiutavast traditsioonilisest tm, küttepuidust 1,7 x (4,8...7,2) tm = 8,16...12,24 - traditsioonilist küttepuitu e halupuitu - 0,4 ha pm3 hakkpuitu. Seega eraldiselt saaks raie tule- x (12...18) tm/ha = 4,8...7,2 rm, musel (13...18) + (8,16...12,24) + (16...23,2) - hakkpuitu raiejäätmetest - 0,4 ha x (40...58) = 37,16...53,44 pm3 hakkpuitu. Selline kogus pm3/ha = 16...23,2 pm3. vastab hakkeveoki täiskoormale. Seega an- Kuna eraldiselt raiutavad tarbepuidu ja tradit- tud oludes võiks kasutada eespool kirjeldatud
a b Joonis 17-23. a) Pöördleegiga katel (1 primaarõhk, 2 sekundaarõhk, 3 põlemisgaasid); b) kahe koldekambriga universaalkatel Eraldi katla tüübiks võiks lugeda kahe eraldi põlemiskambriga (koldega) universaalkatelt (joonis 2b).Kütuste kättesaadavuse ja muutuvate hindade tingimustes on kindlasti paljudele selline katel unistuseks kuna sellises katlas on võimalik põletada nii vedelkütuseid, halupuitu, puidujäätmeid, tükkturvast, turbabriketti, puitlelleteid (graanuleid) aga ka kivisütt jne. Eelnimetatud katlas on kaks teineteisest sõltumatut kollet. Ülemise põlemisega tahkekütuse kolle ning vedelkütuse kolle mille ette kinnitatakse vedelkütuse põleti. Katel on arvestatud mõlema kütuseliigi üheaegseks kasutamiseks. Kasutades tahket kütust, tuleb kütust lisada sagedamini kui näiteks alumise põlemisega kolde korral millel on spetsiaalne kütuse saht.
annaabi.ee 
