Enamuses on vedelikud või tahkised, ainult vähesed on toatemperatuuril gaasid Nad ei lahustu vees (on hüdrofoobsed), kuna ei moodusta vesiniksidemeid Tihedus on üpris suur- enamus on veest raskemad Halogeeniühendite füsioloogilised omadused Elusorganismidele on enamus halogeeniühendeid mürgised ja mõned isegi väga mürgised Lenduvad halogeenid on narkootilise toimega Organismis põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi Struktuur Süsiniku ja halogeeniaatomite elektronegatiivsused on väga erinevad => elektronpaar on tõmmatud halogeeni poole (halogeeni elektronegatiivsus on suurem) ja tekib polaarne kovalentne side Nii halogeeniaatomile kui ka süsiniku aatomile tekivad osalaengud (süsinikul positiivne ja halogeenil negatiivne) Elektrofiilid ja nukleofiilid Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+) Elektrofiil võtab igal võimalusel endale elektrone juurde
elektrofiilne tsenter.
Füsioloogilised omadused
Mürgised. Kergesti lenduvamad ( madal keemistemperatuur) on narkootilise toimega-
kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustused, võib olla surmav. Kasutatakse
pestitsiididena
Toksilisus kasvab reas RF
Asendaja numeratsioon algab alati tüviühendiga sidet moodustavast aatomist. 1-etünüültsükloheksanool 2. Halogeenühendid Alküülhaliidid (alkaan + halogeen), alkenüülhaliidid (alkeen + halogeen), arüülhaliidid (alküün + halogeen). Halogeeni (fluor, kloor, broom, jood) aatom on vahetult seotud süsiniku aatomiga. Halogeeni aatomite asukoha märkimiseks kasutatakse süsiniku järjekorranumbreid. Ühesuguste halogeeniaatomite arvu näitamiseks kasutatakse eesliiteid (di-, tri-, tetra- jne) ning halogeeniaatomi liigi märkimiseks eesliiteid (fluoro-, kloro-, bromo-, jodo-). Üldvalem: R-Hal (kus R on süsinikuahel) Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetamisel pannakse halogeeniaatomid omavahel tähestikulisse järjekorda. 2,4-dikloropentaan
moodusta vesiniksidemeid. Tihedus on üpris suur (enamus on veest raskemad). · Füsioloogilised omadused: Elusorganismidele on enamus halogeeniühendeid mürgised ja mõned isegi väga mürgised. Lenduvad halogeenid on narkootilise toimega. Organismis põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. · Struktuur: kui süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsused olid suhteliselt sarnased, siis süsiniku ja halogeeniaatomite elektronegatiivsused on väga erinevad => elektronpaar on tõmmatud halogeeni poole (halogeeni elektronegatiivsus on suurem) ja tekib polaarne kovalentne side. Nii halogeeniaatomile kui ka süsiniku aatomile tekivad peale osalaengud. Süsinikul tekib positiivne osalaeng (+) ja halogeenil negatiivne osalaeng (). Näiteks: H + Cl . Osalaengud näitavad elektronide jaotust molekulis.
moodusta vesiniksidemeid. Tihedus on üpris suur (enamus on veest raskemad). · Füsioloogilised omadused: Elusorganismidele on enamus halogeeniühendeid mürgised ja mõned isegi väga mürgised. Lenduvad halogeenid on narkootilise toimega. Organismis põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. · Struktuur: kui süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsused olid suhteliselt sarnased, siis süsiniku ja halogeeniaatomite elektronegatiivsused on väga erinevad => elektronpaar on tõmmatud halogeeni poole (halogeeni elektronegatiivsus on suurem) ja tekib polaarne kovalentne side. Nii halogeeniaatomile kui ka süsiniku aatomile tekivad peale osalaengud. Süsinikul tekib positiivne osalaeng (+) ja halogeenil negatiivne osalaeng (). Näiteks: H + Cl . Osalaengud näitavad elektronide jaotust molekulis.
moodusta vesiniksidemeid. Tihedus on üpris suur (enamus on veest raskemad). · Füsioloogilised omadused: Elusorganismidele on enamus halogeeniühendeid mürgised ja mõned isegi väga mürgised. Lenduvad halogeenid on narkootilise toimega. Organismis põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. · Struktuur: kui süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsused olid suhteliselt sarnased, siis süsiniku ja halogeeniaatomite elektronegatiivsused on väga erinevad => elektronpaar on tõmmatud halogeeni poole (halogeeni elektronegatiivsus on suurem) ja tekib polaarne kovalentne side. Nii halogeeniaatomile kui ka süsiniku aatomile tekivad peale osalaengud. Süsinikul tekib positiivne osalaeng (+) ja halogeenil negatiivne osalaeng (). Näiteks: H + Cl . Osalaengud näitavad elektronide jaotust molekulis.
annaabi.ee 
