Marsi pind on külm, aga sügavamal võib olla piisavalt soe, et elada seal. Euryarchaeota · See on füsioloogiliselt palju kirevam rühm, kui riik Crenarchaeota. Eurü, st. lai, avar. · Siia kuuluvad äärmuslikes keskkonnatingimustes elavad arhed: äärmuslikud halofiilid (enamasti aeroobsed), väga hapnikukartlikud metanogeenid, ja ka hüpertermofiilid. Selles hõimkonnas eristub 3 rühma: metanogeenid, halobakterid ja termofiilid. · Uue Bergey süsteemi järgi kuuluvad eurüarhede riiki järgmised klassid: 1. Methanobacteria 2. Methanococci 3. Halobacteria 4. Thermoplasmata 5. Thermococci 6. Archaeoglobi 7. Methanopyri Euryarchaeota: halofiilid Ökoloogia · Neid leidub keskkonnas, kus on väga kõrge soola kontsentratsioon, sageli ka intensiivne valgus ja aluseline keskkond
Kemotroofidest on autotroofsed nt nitrifitseerijad bakterid. Täpse toitumistüüp neil kemolitoautotroofia. Sageli kasutatakse toitumistüüpide nimetusi kaheosalistena: Kemolitotroofid (tioonbakterid, nitrifitseerijad) Kemoorganotroofid (enterobakterid, batsillid) Fotolitotroofid, fotoautotroofid (tsüanobakterid, rohelised S-bakterid, punased S-bakterid) 6 Fotoorganotroofid, fotoheterotroofid (purpursed mitte-S-bakterid, rohelised mitte S-bakterid, halobakterid) Kemolitoautotroofia energia saadakse anorgaaniliste ainete (raud, väävel, ammoniaak, vesinik) oksüdeerimisest, raku C-ühendid sünteesitakse CO2-st. Kemalitoheterotroofsed väävliühendeid oksüdeerivad bakterid paljud bakterid on fakultatiivsed autotroofid, st võivad kasvada autotroofselt, kuid suudavad kasutada ka orgaanilisi süsinikuühendeid. Bakterite hulgas on ka kemolitoheterotroofe, nt Citreicella thiooxidans oksüdeerib redutseeritud
positiivsetes bakterirakkudes aktiivsed püsiksid, on seal osmootset rõhku tõstvate sobivate komponentide kontsentratsioon kõrge isegi suhteliselt madala välise osmootse rõhu korral. Erinevate organismide tolerantsus kõrgele osmootsele rõhule on tagatud erinevate mehhanismide kaudu. Ensüümid, mis lokaliseeruvad periplasmas ja on eksponeeritud raku välispinnale, on soola suhtes tolerantsematel bakteritel teistsuguse struktuuriga, kui vähem osmotolerantsetel bakteritel. Halobakterid kasvavad näiteks optimaalselt 3 M NaCl lahuses ning rakkudes on kõrge KCl kontsentratsioon (4 M). Halobakterite valkudes on suur osakaal happelistel aminohapetel ja hüdrofoobseid aminohappeid on minimaalselt. Sellised valgud seovad vett 2-4 korda efektiivsemalt kui valgud, mis on iseloomulikud madala osmolaarsusega keskkonnas kohanenud bakteritele. Osmootse rõhu muutustega kaasnev geeniregulatsioon enterobakterites