ebaregulaarse kujuga. Osa on üherakulised, osa moodustab niite ja agregaate. Rakkude diameeter võib ulatuda 0.1-15 µm ja niitide pikkus kuni 200µm-ni. Paljunevad peamiselt pooldumisega, aga on kirjeldatud ka pungumist ja fragmenteerumist. Seega kuju poolest arhed eriti ei eristu bakteritest: ka bakterite hulgas on samasuguse kujuga baktereid. Erilised on ruudukujulised arhed (Haloarcula). Rakukest · (mitte ajada segi rakumembraaniga) on arhedel kas 1) valguline (glükosüülitud valkudest koosnev S-kiht); 2) polüsahhariidne; 3) pseudopeptidoglükaanist koosnev. · Pseudomureiin e. pseudopeptidoglükaan on polümeer, mille glükaanahelas puudub muraamhape. Muraamhappe asemel on N-atsetüültaloosamiinuroonhape. Monomeeride vahel beeta-1,3 side, mis ei lüüsu lüsotsüümiga.
rauabakter. Esineb rauarikastes allikates, drenaazhitorudes jne. Rakk eritab rauda oksüdeerides limasaba, millesse sadenevad oksüdeeritud rauaühendid. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Muu kujuga baktereid Haloarcula quadrata Ruudukujulised bakterid Haloarcula avastati soolasest veest Egiptuses.Rakud sisaldavad gaasivakuoole. Õhukestel lamedatel ruutudel on väga suur eripind! Need bakterid hõljuvad soolase vee pinnal ja võtavad kogu Mikrobioloogia pinnaga vastu valgusenergiat, I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina et selle arvel Alamäe ATPd sünteesida
Verrucomicrobiom spinosum- soolatüükataoliste jätketega bakter. Leitud veest ja (eriti arvukalt) mullast, aga ka inimese soolest. Prosthecobacter fusiformis (prostecho- jätkega-). Jätkesse ulatub ka tsütoplasma. Perekonna mitmel liigil on tubuliini (eukarüoodi luustruktuuri valk) geen genoomis. Gallionella. Levinuim rauabakter. Rakk eritab rauda oksüdeerides limasaba, millesse sadenevad oksüdeeritud rauaühendid. Muu kujuga bakterid Haloarcula. Õhukesed lamedad ruudus, väga suur eripind Aktinomütseedid (aktinobakterid) On olemas mütseel. Seentega sarnane roll looduses: orgaanilise aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne.). Ilmselt lagundavad ka ligniini. Elukeskkond on muld- sobiv elukeskkond, sest et hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus lagundavad orgaanikat. Taluvad hästi muutlikke tingimusi (moodustavad paljunemisrakke e. koniite)
Ribosoomid ise moodustavad bakterites 20-40% kuivmassist, eukarüootides tunduvalt väiksema osa. Ribosoomi struktuuri uurimise alal on viimaste aastate jooksul toimunud läbimurre, on suudetud kristalliseerida ribosoomide subühikud ja lahendada röngenkiirte hajumisel tekkiv difraktsioonipilt, mille tulemusel koos elektronmikroskoopia andmetega on esitatud ribosoomide ruumilise struktuuri mudel. Mudelid on seni veel keskmise lahutusvõimega (5-5,5 Å, Thermus thermophilus'e 50S ja Haloarcula marismortui 30S), aga annavad siiski pildi ribosoomi struktuurse organisatsiooni kohta. rRNA ja valgud on organiseeritud ribosoomi struktuurseteks domäänideks, mis moodustavad mRNA, tRNA'de ja valguliste translatsioonifaktorite sidumiskohad. rRNA moodustab suurema osa ribosoomist ja seega annab just rRNA struktuurne organisatsioon ribosoomi põhilise vormi. rRNA sekundaarstruktuuri domäänid (vt. joon. 8.3) moodustavad ka ribosoomis eraldi struktuursed üksused. r-Valgud seonduvad rRNA
annaabi.ee 
