enamasti ainult tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. Depressant Depressant on üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi - nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone. Depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted. Mitme depressandi koostarvitamisel võimendavad nad üksteise mõju. Hallutsionogeenid · Hallutsinogeen on uimasti, mis muudab taju ja kutsub esile hallutsinatsioone. Hallutsinogeenid tekitavad kerged füüsilist sõltuvust, nagu näiteks higistamine ja käte värisemine. Samuti tekitavad nad psüühilist sõltuvust, nagu näiteks unehäired ja ärevus. Hallutsinogeenid jaotatakse looduslikeks ja tehislikeks. Looduslike hulka kuuluvad näiteks meskaliin, psilotsibiin, LSA jpt. Tehislikest hallutsinogeenidest teatakse kõige rohkem LSD-d ja ketamiini
võõranduda, kuid siiski vajavad ka aega. Sõltuvuse tekkel on erinevad faasid: · Eufooriafaas- aine tarvitamine tekitab mõnutunde · Tolerantsifaas- ainete koguste tõstmine, kuna keha hakkab juba harjuma ainega. · Võõrutusfaas- aine tarvitamise lõpetamine Keemiline sõltuvus Keemilise sõltuvuse all saame me peamiselt vaadata sõltuvust tekitavaid kemikaale. Näiteks alkohol, nikotiin, ravimid, rahustid, antidepressandid, hallutsionogeenid jne. Need ained kahjustavad ja rahustavad närvirakke, tekitades inimeses mingiks teatud ajavahemikuks mõnutunde või rahulolu. Nende ainete ületarbmimisel võib see sõltuvus lõpeda halvimal juhul surmaga. Teisiti mõeldes, võtab see ajurakkude üle võimust, tekidades kas siis uimasust, hallutsinatsioone, tasakaaluhäireid või koordinatsiooni häireid. Psüühiline sõltuvus Psüühilise sõltuvuse all mõtleme me sõltuvust, mis ei ole seotud mingi aine
Sarbin: hüpnoos kui õpitud käitumine 47. Depressandid. Alkohol---kesknärvisüsteemi depressioon--pidurduse nõrkus, teadvustamise kahanemine, seksuaalse agressiivsuse kasv, ärevus 48. Stimulandid. Crack, amf, koka--- kesknärvisüsteemi stimuleerimine--erutuse ja aktiivsuse kasv, reaalsuse taju kadumine (Narkootilised analgeenid---hero, oopium-- kesknärvisüsteemi depressioon--valu kadu, eufooria, lõdvestumine Hallutsionogeenid--LSD, seened--muudab serotoniinergilisi funktsioone--hallukad, taju muutused) 49. Alkoholi toime ajule. Surub maha pidurduse läbi neurotransmitterite pidurduse. 50. Dopamiini, serotoniini, noradrenaliini toime. Dopamiini funktsioonid: tunnetus, motivatsioon, karistus, uni, mälu, õppimine Üllatuslik, ootamatu autasu Amf efektilt sarnane dopamiinile Üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skiso pos. tunnustega
kesknärvisüsteemile Valmistusviisi järgi: kodusel teel valmistatud (marihuaana, seened, moonivedelik), tööstuslikult valmistatud (amfetamiin, ecstacy) Päritolu järgi: looduslikud (kanepist, kokapõõsa lehtedest, unimagunast). Sünteetlised , mis jagunevad veel poolsünteetlised (heroiin) ja täissünteetlised (amf, ecstacy, fentsüklidiin). Toime järgi kesknärvisüsteemile: stimulandid, depressandid, hallutsionogeenid. Alkohol ja aju: Alkhol annab lõdvestustunde, kuid segab mälufunktsiooni. Alkohol mõjutab motoorseid funktsioone, hingamist, reaktsiooniaega, kehatemperatuuri regulatsiooni ja söögiisu. Mõjutab keha, sest: mõjutab mitmeid erinevaid neurotransmitterite süsteeme. Need neurotransmitterid on dopamiin, serotoniin, endorfiinid, GABA ja glutamaat. GABA on neurotransmitter, mis pidurab teiste närvirakkude aktiivsust. Alkohol stimuleerib GABA süsteemi
annaabi.ee 
