inimeste taasärkamise ja alustumise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootuse aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." Ta elab kevade ootusest teise kevade ootuseni: "Mu kevad algab pääle jõulu juba!/Nüüd külvab oma esimese idu / ja viinakuuni kestab siis see pidu - / nii kaua maitseda mul antud luba!" Elujaatavalt kiidab ta taevani kevade, imetleb suve ja talvel jääb puutumata selle hallusest, peites end unistustes. "Vist elus kaunimat ei olegi kui - ootus, / sest suveks valmistuma juba algan / ja talve tulisemalt maha salgan." Underi varakevad on rohkete kujundite tõttu isegi unenäoline. Ta näib hõiskavat koos särava päikesega, tormavat koos veega kaugele ära, et jäädagi nautima taasleitud looduse võlu. Ta rõõmustab kui laps, kui "on surnuks pistnud talve kevadine virgus" ja "aknasse kliriseb kiirtemurd". "Kõik päevad kihutavad tantsujalga
Peale Stalini surma 1953. aastal hakkas üldine kultuurpoliitiline situatsioon järk-järgult senisest liberaalsemaks muutuma, kuigi kuhugi ei kadunud ka tsensuur ja nõue kinni pidada kompartei ettekirjutustest. Kohandumine nõukogulike käskude keeldudega oli harjutanud nii teatritegijaid kui publikut tajuma pealtnäha vägagi võimutruude lavastuste vihjeliselt esitatud tähenduslikke alatoone. (Epner jt 2006: 73) ,,Sõnalava ei päästnud aga nõukogude hallusest miski. Sealjuures olid teatripoolsed kohendamisvõimalused viidud miinimumini. Võib ju hästi mõista, et teatri salakavalat muundamisoskust tundes olid võimud keelanud igasugused kõrgemalt sanktsioneerimata lisandused" (Rähesoo 2011: 280) Kirjandus on väga mitmetahuline. On ka ütlus, et keegi ei loe ühte ja sama raamatut samamoodi. Seega varieerub tihtipeale ka tõlgendus ja aspektid, mida keegi omaks võtab ning milliseid seoseid luuakse
See lause võiks samahästi kuuluda ka Epiktetosele või Kantile. Epiktetos ütles ka: "Teadmine vabastab, sest kõrvaldab mõistusvastased hirmud ja ihad iseenesest". Kant sõnas süsteemi kohta, et see peaks ikka teenima inimesi, mitte, et inimesed oleks olemas lihtsalt süsteemi heaks ja pärast. Tee taas jalge all. Lõpmata hallid. Nipernaadi. Ja taas leiab ta eest oma rütmis elavad inimesed. Ja taas valab ta neisse oma mõtteid, raputab neid oma argipäeva hallusest üles, kus talle tundub puuduvat päikesekiir ja vabadus. Kas siis sina ei unistagi sellisest elust, nagu... tundub ta neile ütlevat. Ei, paljud ei unista. Nad elavad oma elu. Nipernaadi veab nad oma jutuga kaasa ja nii mõnegi elu muutub. Nii mõnigi õpib unistama ja vabadust tundma. Nii mõnigi astub nipernaadi teele. Kasvõi ainuüksi uudishimust, et saada teada, mis on see "teistsugune", millest ta kõneleb. Mis on see, mis meid rändama kutsub? Teistsugusus
annaabi.ee 
