metsamajanduslikus kasutuses. Asulate ja tehnorajatiste alla jäävad sageli viljakamad mullad, sest inimasulad kujunevad parematele maadele. 4 3.Eesti mullastiku kaart 1.paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad, 2 rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 3 leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 5 kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil), 6 leet-glei-liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 9 madalsoomullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 11 lammimullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike,
metsamajanduslikus kasutuses. Asulate ja tehnorajatiste alla jäävad sageli viljakamad mullad, sest inimasulad kujunevad parematele maadele. 4 3.Eesti mullastiku kaart 1.paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad, 2 rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 3 leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 5 kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil), 6 leet-glei-liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 9 madalsoomullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 11 lammimullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike,
Leidub ka kohti, kus kivisus on keskmisest suurem (vaata ka joonis 5 ) (entsyklopeedia.ee) 7 Joonis 3 Eesti mullastik (koostanud Igna Rooma ja Vello Voiman). Mullatüübid: 1 paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad, 2 rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 3 leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 5 kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil), 6 leet-glei-liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 9 madalsoomullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 11 lammimullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja
laiub Alutaguse madaliku edelasse ulatuv sopp Endla soostik ning kirdes Mustvee ja Omedu piirkonnas liivane soostunud järvetasandik. Maakonna kaguosa Kodavere, Lümati ja Pala ümbrus asub Ugandi lavamaal. Pedja jõgikonnas paiknev, Vooremaa ja Kesk-Eesti lavamaa vaheline metsane moreenitasandik madaldub laugelt Võrtsjärve madaliku suunas. [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j %C3%B5gevamaa3] 2.2 Mullastik Mullad, mis esinevad Jõgeva vallas: leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil), gleiliiv-, savi-, liiv-, savi, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, madalsoomullad, raba- ja siirdesoomullad [http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_mullastik/eesti_mullastik_kaart_tekstiga].
annaabi.ee 
